Õpiteemadega tegeleva närviteadlase Jared Horvathi sõnul on z-põlvkond esimene, mis jääb kõigis taibumõõdikutes eelnenud põlvkonnale alla. Suurt osa mängivad selles ekraanid.
Ameerika Ühendriikide senati kaubandus-, teadus- ja transpordikomisjon korraldas 15. jaanuaril komisjoni avaliku istungi, mille teemaks oli "Väljalülitamine: millist mõju avaldab tehnoloogia Ameerika Ühendriikide noortele".
Z-põlvkonna täpsemad määratlused on erinevad ja üldjuhul hõlmab see 1990ndatest kuni teise millenniumi teise kümnendini sündinud inimesi.
Horvath selgitas rahvaesindajatele:
"Z-põlvkond on uuemas ajaloos esimene, mis jääb põhimõtteliselt kõigis tunnetuslikkuse mõõdikutelt (cognitive measure), mis on tänapäeva teaduse kasutuses, alla eelmisele põlvkonnale. Alates esmasest tähelepanust kuni mälu, kirja- ja arvutusoskuse, täidesaatva talitlemise (executive functioning) ning isegi üldise IQ-ni. Seda olenema asjaolust, et nad käivad kauem koolis kui seda tegi eelnev põlvkond.
Miks?
Vastuseks paistavad olevat koolis õppimiseks kasutatavad vahendid, milleks on valdavalt ekraanid.
Kui vaadata andmestikku (PISA ja TIMSS uuringud), siis hetkest kui koolides hakati laialdasemalt kasutama digitehnoloogiat, langes selle peale märgatavalt õpilaste sooritusvõime. Näiteks õpilased, kes kasutavad päevas õppimise eesmärgil viis tundi arvuteid jäävad kahe kolmandiku standardhälve ulatuses alla õpilastele, kes kasutavad koolis tehnoloogiat harva elik üldse mitte. See kehtib kõigi 80 sellistes uuringutes käsitletud riigi kohta."
Dr Horvath hakkab rääkima ca 24. minutist.
Tõenäoliselt kümned kui mitte sajad-tuhanded teaduskatsed- ja uuringud kinnitavad, et paberraamatute sisu saab inimestele paremini selgeks, oma käega kirjutamine parandab meele sooritusvõimet ning päris raamatuid lugevad inimesed elavad kauem.
Kodudes, kus on raamatud, kasvavad üldjuhul tublimad lapsed.
Eesti eesrindlikkuse näitajaks peeti pikka aega 1996. aastal alguse saanud Tiigrihüpet.
Toimetas Karol Kallas