ÜRO peassambleel võeti vastu "ÜRO tulevikuleping," "Tulevaste sugupõlvede deklaratsioon" ja "Globaalne digileping". Milleks on eesti rahvas koos põhjanaabritega ja teiste tippkohtumisel osalenutega end oma vabast ja heast tahtest taas kord kohustanud, küsib Roland Tõnisson.
Eesti Vabariigi presidendi kodulehelt leiame 22.9.2024 seisuga teate: „President Alar Karis osaleb tänasest neljapäevani ÜRO Peaassamblee 79. istungjärgu kõrgetasemelisel avanädalal New Yorgis. Riigipea kohtumiste ja esinemiste fookuses on ilmne vajadus reformida ÜRO-d, selle Julgeolekunõukogu ning tugevdada toetust Ukrainale. Samuti on kohtumiste eesmärk koostöö tihendamine Euroopast kaugel asuvate riikidega. Vabariigi President peab Eesti aja järgi teisipäeva hilisõhtul ÜRO Peaassambleel riigikõne, mille keskmes on vältimatu vajadus astuda konkreetseid samme reformimaks ÜRO-d, et maailmaorganisatsioon vastaks paremini sellele pandud ootustele. Samuti rõhutab president Karis vajadust toetada Ukrainat ja võtta Venemaa agressorina vastutusele. Julgeolekunõukogu suutmatuse tõttu konflikte lahendada on ÜRO süsteem jäänud ummikusse ja selle usaldusväärsus on kiiresti langenud."
Ametlikus teates oli juttu veel paljustki, ent Soome väljaandes „Oma Media" heitis samal ajal põhjanaabrite presidendi tegemistele valgust põlissoomlane Mikko Paunio, kelle sõnul kavatsevat Alexander Stubb esmaspäeval, 23.9.2024, allkirjastada New Yorkis ÜRO tulevikulepingu, mis legaliseerib ebaseadusliku immigratsiooni ja leiab sellele „nähtusele" uue nimetuse. Soome president osaleski kõrgetasemelisel koosolekul, millel võeti vastu kolm dokumenti: „ÜRO tulevikuleping," „Tulevaste sugupõlvede deklaratsioon" ja „Globaalne digileping"
Dokumendid ei ole, väidetavalt, seaduslikult siduvad, ent allkirjastanud riigid seovad end otsustega poliitiliselt, mille kaudu tõlgendatakse siduvalt ÜRO inimõiguste alaseid lepinguid. Väidetavalt ei ole oodata suuri muutusi, ent lepitakse kokku, millised küsimused saavad olema fookuses tulevikus. Mikko Paunio arvates aga liidetakse peatsete allkirjade kaudu riigid ja valitsused üha tihedamalt Agenda 2030 kavadega.
Ei Soome, ega Eesti presidentide kodulehtedelt, ka mitte Eesti meediast me teavet planeeritavatest allkirjastamistest ei leia. Vähemalt ei ole seda leidnud allakirjutanu. Ometi on Eesti presidendi kantselei olnud mõnevõrra lahkem ja on Alar Karise sõidust vähemalt teada andnud, Soome vastaval kodulehel ei olnud 22.9.2024 seisuga mingitki teavet Stubbi viibimisest Ühendriikides. Soome meedia seda mainis, ent mitte plaani allkirjastada eelpool nimetatud dokumente.
Ehk härra Paunio eksis? Või olid Mikko Pauniol siiski paremad, usaldusväärsed andmed? Kas Alar Karis ei allkirjastanud mainitud dokumente, mis eesti põlve veelgi uuemaks loovad? Ja seda juba aastaks 2030?
Helsinki Raekoja (Kaupungintalo) ette oli lipumastidesse tõmmatud septembrikuus lõpuks kuus lippu, mis sümboliseerivad Agenda 2030.-t.
22.–23.9.2024 peetud koosolekutel võeti dokumendid („ÜRO tulevikuleping," „Tulevaste sugupõlvede deklaratsioon" ja „Globaalne digileping") vastu.
Neis käsitletakse, muu hulgas, kliimamuutustest johtuvat kokkuhoiupoliitikat, mitmekesisust, võrdõiguslikkust ja kaasamist, rahvusvahelist maksustamiskoostöd, üldist tervishoidu, ülemaailmseid vaktsineerimisprogrammi ja abordiprogrammi, illegaalset immigratsiooni, globalismi vastust tuumasõjale, valeinformatsiooni ja desinformatsiooni tsensuuri, vihakõne seadusandlust, laste võimalusi osaleda globaalses valitsemispoliitikas, globaalset politseitööd.
Allakirjutanu jääb igatahes ootama, milleks on eesti rahvas koos põhjanaabritega ja teiste tippkohtumisel osalenutega end oma vabast ja heast tahtest taas kord kohustanud. Sest ei meie, ega põhjanaabrid, igatse miskit nii, kui oma aja ära elanud omariikluse lõpetamist, et kiidu- ja ülistuslauludega Keskusest antud õnnetoovaid direktiive täita.