Brexiti üks peamisi arhitekte Nigel Farage avaldas, et talle teatati tema kauaaegsete pangakontode sulgemisest. Kuna tal ei ole õnnestunud ka seitsmes teises pangas uut kontot avada, siis kaalub ta nüüd Ühendkuningriigist lahkumist. Ta on veendunud, et see on pankade kättemaks Brexiti eest.
Brexiti eestvedaja, endine poliitik ja praegune saatejuht Nigel Farage andis Twitteri vahendusel teada, et pank, mille kliendiks ta on olnud alates 1980. aastast, on nüüd otsustanud tema pangakontod sulgeda.
"Ma olen viimased paar kuud elanud millegagi, mis võib põhjapanevalt mõjutada minu tulevast karjääri ning isegi seda, kas mul on võimalik jääda siia riiki elama," rääkis Farage.
Ta selgitas, et on olnud sama panganduskontserni klient alates aastast 1980. Tal on nende juures olnud nii oma isiklikud kui ka ärikontod. Viimastel aastatel on avanud ta konto nende harupanga juures. Ta lisas, et tegemist on suure ja prestiiže panganduskontserniga, kuid ta ei ole valmis veel nende nime avaldama.
"Ma sain mõne kuu eest telefonikõne, milles öeldi, et me sulgeme teie kontod," jätkas ta.
"Ma küsisin miks, kuid mingit põhjust ei antud. Mulle öeldi, et mulle saadetakse kiri, milles seletatakse kõik ära. Üks kiri saabus ning selles öeldi lihtsalt, et me sulgeme teie kontod… me tahame selle viia lõpule kuupäeval, mis on nüüd kohe kätte jõudmas."
Farage'i sõnul ei osanud ta esmalt sellele hästi reageeridagi. Ta esitas kaebuse ja saatis e-kirja ka panga esimehele. Seejärel helistas talle üks "lakei" ning andis teada, et see olevat olnud äriline otsus, kuid Farage ei usu seda hetkekski.
Seejärel otsustas ta, et tal tuleb endale lihtsalt uus pank leida, kuid seni ei ole tal õnnestunud üheski uut kontot avada:
"Ma olen tegelikult käinud seitsmes pangas ja küsinud neilt, kas ma saaksin nende juures avada isikliku ning ärikonto ning vastus on iga kord olnud eitav."
Tema sõnul ei ole tema tegevuses midagi tavatut – sissetulevad ja väljaminevad maksed on iga kuu üsna samasugused. Samuti on tal enda sõnul üsna palju rahalisi vahendeid oma ärikontol, mis peaks olema kasulik ka panga jaoks.
"Seega, miks see minuga juhtub?" küsib ta endalt.
Üheks selgituseks peab ta seda, et mõned aastad tagasi võttis Euroopa Liit kasutusele sellise määratluse nagu "riikliku taustaga isik" ehk PEP (politically exposed person).
Farage selgitab, et see määratlus võib hõlmata igaüht alates peaministrist kuni kohaliku volikogu liikmeni ning selle kasutusele võtmise põhjenduseks oli võitlus altkäemaksude ja korruptsiooni vastu, millega ta ka mingil määral nõustub.
"Kuid see on kõik ju tõlgendamise küsimus. Ning mida pangad väidavad, on see, et hallata riikliku taustaga isiku kontot suurendab nende nõuete täitmisega seotud kulusid," selgitas Farage.
Tema sõnul on lootust, et seda Euroopa Liidu määratlust, mis võeti kasutusele ka briti seadustes, võidakse mingil määral lõdvendada.
Ta rõhutab aga, et iga pank või mõni muu organisatsioon saab valida kuidas "riikliku taustaga isiku" tähendust tõlgendada ning kas avada neile konto või mitte.
"Minu teada ei ole kellegagi poliitika maailmas käitutud nii nagu minuga," lisas Farage.
"Kuid vaadake, pangad on selles riigis ka ise osa suurtest korporatiivsetest struktuuridest – need on organisatsioonid, kes ei tahtnud, et Brexit aset leiaks ning ma leian, et minu puhul ei andesta korporatiivne maailm mulle ilmselt kunagi, kuna nad teavad, et kui ma ei oleks teinud seda, mida ma tegin tuhandete inimeste abiga meie "rahvaarmees", siis ei oleks kunagi olnud referendumit ega ammugi võitu."
"Mina olen see, kes peab kandma seda süüd," nendib ta.
Seega teiseks põhjuseks, miks ta ei saa endale pangakontot avada on briti institutsioonidest tulenev eelarvamus.
Kolmanda põhjusena toob ta välja alusetu süüdistuse nagu oleks ta saanud suuri rahasummasid Venemaa valitsuselt. Farage kinnitab, et tegelikult ei ole ta aga saanud sentigi ühestki allikast, millel võiks olla isegi mingi seos Venemaaga.
Farage nõudis ka vabandust Briti parlamendisaadikult Sir Chris Bryantilt, kes selle alusetu süüdistuse esitas, kuid siiani tema ees vabandatud ei ole.
Ta usub, et see süüdistus võib olla samuti osa probleemi põhjusest.
Farage on palganud ka ühe juhtiva Londoni õigusbüroo, et saada päringute teel selgust selle osas, mida talle rahvusvaheliste agentuuride ja tema senise panga poolt ette heidetakse.
"Kuid mõelge sellele – ilma pangakontota muutute te sisuliselt mitte-isikuks. Teid ei ole tegelikult olemas. See meenutab 20. sajandi keskpaiga kõige hullemaid režiime – olgu need siis Venemaal või Saksamaal – te lakkate sõna otseses mõttes olemast isik."
Farage lisab, et erinevalt varasemast ajast ei ole teil praegu ka enam õigust pangakonto omamisele.
Ta küll mainib, et mõne finantstehnoloogia ettevõtte kaudu oleks tal võimalik raha vastu võtta või makseid teha, mis aitaks teda mingil määral hädast välja, kuid kuna tegemist pole siiski pangakontoga, siis ei saa ta näiteks teenida intressitulu oma hoiustatud raha pealt ning ta ei saa laenata raha ega võtta eluasemelaenu, kui tal peaks selleks soov tekkima. "Seda keelatakse mulle täielikult," nendib ta.
"Mul ei oleks deebetkaarti, mis on otseselt seotud minu kontoga. Ma ei saaks tegelikult eksisteerida ja funktsioneerida kaasaegses 21. sajandi Suurbritannias," võtab Farage oma olukorra kokku.
"Ma hakkan mõtlema, et ehk on elu Ühendkuningriigis muutunud nüüd täielikult elamiskõlbmatuks, kuna minu suhtes on nii palju eelarvamusi," nendib ta lõpetuseks.
Toimetas Martin Vaher