.
Riikliku iseseisvuse ja rahvusriikluse ideaalid, mille kehtiv põhiseadus määratleb Eesti riigi korralduse aluspõhimõtetena, on liberaalsetes ringkondades kõrvale tõrjutud või põlu alla seatud ning nendest räägitakse kui ideaalidest vaid sümboolses või sentimentaalses tähenduses, nendivad Veiko Vihuri ja Varro Vooglaid vabariigi aastapäeva eel salvestatud raadiosaates.
Kohe saate alguses toonitati, et põhiseaduse preambulis on toodud esile kaks suurt sammast, millele Eesti riigi korraldus peaks rajanema. Neist esimeseks on riigi rajanemine vabadusele, õiglusele ja õigusele, teiseks aga riigi ülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine läbi aegade.
"Pinge nende kahe samba vahel loobki selle ilmavaatelise vastuolu, mille tingimustes peetakse tänapäeval peamised ideoloogilised vaidlused selle üle, millistest eesmärkidest peaks riigikorraldus lähtuma," märkis Vooglaid, osutades ühtlasi sellele, et liberaalid püüavad rahvusriikluse ideaali kõrvale tõrjuda või taanduma sundida ning sellega postuleerida ainukehtiva või vähemalt selgelt ülimuslikuna liberaalset, üksikisiku õigusi ja vabadusi rõhutavat ideaali.
Vihuri sõnul peegeldab seda hoiakut nii sotsialistide eelmise juhi Jevgeni Ossinovski seisukoht, et etniline rahvusriik on ebainimlik ja ohtlik düstoopia, kui ka president Kersti Kaljulaiu deklaratsioon, et meie frondiks on liberaalsed vabadused.
"Tegelikult võetakse põhiseadusest vaid üks, endale meelepärane osa väärtustest ja kuulutatakse see absoluutseks, justkui see olekski meie riigi ainuke või isegi peamine mõte, et tagada kõigile võimalikult avar eneseteostamise ruum, kooskõlas liberalistliku nägemusega inimesest ja ühiskonnast," osutas ta.
Millest veel arutluses juttu tuli, seda kuulake lähemalt saatest!