Vene pommitaja Su-24 allatulistamine NATO liikmesriigi Türgi poolt on vallandanud lisaks diplomaatilisele segadusele ka propagandakempluse. Kuigi nii Türgi kui Venemaa õigustavad oma käitumist, on mõlemad riigid tuntud retsidiivsete õhupiiride rikkujatena.
Venemaa andmetel jõudis üks sõjaväelendur, kapten Murahtin, operatsioonilt omade juurde tagasi, hukkunud pilooti alampolkovnik Peškovi ja päästeoperatsioonil osalenud madrust Pozõnitšinit autasustati ordeniga mehisuse eest. Süüria mässulised on samas teatanud, et mõlemad sõjaväelendurid on nende poolt kinni võetud ja tapetud. Näidatakse ka videot, milles tulistatakse päästeoperatsioonil osalenud Vene õhujõudude kopterit.
Venemaa on pärast oma pommitaja Su-24 allatulistamist esinenud jõuliste avaldustega ning paljastab Türgit ja selle korrumpeerunud poliitikuid ning ametnikke kui islamiterrorismi suurtoetajaid. Väidetavalt on Türgi presidendi poeg Bilal Erdogan, keda on jäädvustatud fotodel koos terroristide juhtfiguuridega, seotud ISIS-e naftaäriga ja aitavat Islamiriigi naftat turustada Euroopas, mistõttu pole välistatud, et ISIS-e naftal baseeruval kütusel sõidavad ka Eesti autod.
Venemaa nõuab nüüd selle äri lõpetamist. Lisaks sellele on Venemaa riigiduuma esitanud Türgile ettepaneku, et pingete leevendamiseks antaks Istanbulis ehk endises Bütsantsi (Ida-Rooma) keisririigi pealinnas Konstantinoopolis asuv Hagia Sofia katedraalkirik õigeusklike käsutusse.
Samas on nii Venemaa kui Türgi harrastanud rikkuda oma naabrite õhupiiri. Eesti kaitseväe andmetel rikkus Venemaa 2014. aastal Eesti õhupiiri kaheksal korral. Soome kaitseministeeriumi andmeil rikkus Venemaa eelmisel aastal Soome õhupiiri viiel korral, neist kolm sattusid ühele augustikuu nädalale ning põhjustasid Soome õhujõudude ümberpaiknemise riigi keskosast pealinna lennuväljadele.
Türgi annab aga kõigile maailma õhuhuligaanidele silmad ette moel, mis võib tunduda lausa uskumatuna. Kreeka kaitsejõudude andmetel registreeriti 2014. aastal 2224 õhupiiri rikkumise juhtumit. 2013. aastal rikkus Türgi oma NATO liitlase Kreeka õhupiiri 636 ja 2012. aastal 646 korral. Alates aastast 2009, mil Türgi pani toime 1687 piiririkkumist, näitas statistika vahepeal kahanevat tendentsi, ent eelmisel aastal sagenesid juhtumid hüppeliselt.
NATO õhupiiri on Venemaa siiani rikkunud retsidiivselt ehk korduvalt ja ilma mingisuguste tagajärgedeta, välja arvatud talle saadetud protokollilised protestikirjad.