Pilt on illustratiivne. Foto: Bigstockphoto.com

Tallinna Ringkonnakohus andis 4. jaanuaril kohtumääruse, millega kohustas kohalikku omavalitsust esialgse õiguskaitse korras andma assisteerimata kodusünnituse käigus sündinud beebile isikukoodi.

Avalikkuse tähelepanu alla kerkis kõnealune probleem novembrikuu esimeses pooles, kui teemat käsitleti saates „Pealtnägija". Probleemi tuumaks on tõsiasi, et mitmed naised, kes on olnud rasedana arvel Ida-Tallinna Keskhaiglas (ITK), aga sünnitanud oma lapse olude sunnil kodus, on sattunud raskesse olukorda, kuna haigla ei registreeri lapse sündi rahvastikuregistris ega väljasta ka meditsiinilist sünnitõendit, mille alusel saaks taotleda lapse sünni registreerimist kohaliku omavalitsuse poolt.

Üks sellistest naistest on Lääne-Harju vallas elav Katrina Blumkvist. Tema beebi sündis juba septembrikuus, ent isikukoodi ei õnnestunud lapsele saada ei ITK ega kohaliku omavalitsuse kaudu. Olgugi, et ema käis ITKs päev enne lapse sündi ning tuli ja näitas lapse ette ka lapse sünniööle järgnenud päeval, ütlesid mõlemad, et lapse põlvnemine emast ei ole tõendatud ja seega tuleks lapsele isikukoodi saamiseks pöörduda kohtusse, tõestades geenitesti abil oma vanemaks olemist.

Kuivõrd niisugune protseduur on selgelt alandav ja ebamõistlik, aitas Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks õiguskeskus esitada 8. detsembril kaebuse Tallinna Halduskohtule, et kohustada kohalikku omavalitsust lapse sündi registreerima. Ühtlasi sai taotletud esialgset õiguskaitset, kuna lapse sünni mitteregistreerimise tõttu on lapse pere sattunud rahaliselt keerulisse olukorda – puudub võimalus minna vanemapuhkusele ja saada vanemahüvitist, sest seaduse silmis last justkui ei eksisteerigi.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisele olid kohtule saadetud seisukohtades kohaselt vastu nii ITK, Lääne-Harju vald kui ka sotsiaalministeerium. Halduskohus otsustaski nende positsioonide kasuks ja jättis oma 16. detsembri määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Muu hulgas põhjendas kohus oma seisukohta sellega, et kaebus olevat ilmselgelt perspektiivitu ja eduväljavaated seetõttu olematud.

Aasta viimasel päeval ehk 31. detsembril sai kõnealune Tallinna Halduskohtu määrus vaidlustatud Tallinna Ringkonnakohtus. 3. jaanuaril 2022 andiski viimati nimetatud kohus määruse, millega rahuldas määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu määruse osas, millega jäeti esialgne õiguskaitse andmata. Ringkonnakohus kohustas Lääne-Harju valda viivitamatult kandma rahvastikuregistrisse Katrina Blumkvisti lapse soo, sünniaja ja isikukoodi ning ka andmed lapse ema kohta. Seejuures on rIngkonnakohtu määrus lõplik ehk ei kuulu vaidlustamisele.

Ringkonnakohtu selgituste kohaselt ei ole Tallinna Halduskohtule esitatud kaebus kindlasti ilmselgelt perspektiivitu ning sisulise vaidluse käigus tuleb välja selgitada, millistel tingimustel on haigla ja kohalik omavalitsus kohustatud assisteerimata kodusünnituse käigus sündinud beebi sünni registreerima. „Praegu kohtule esitatud asjaoludel ei saa pidada tõenäoliseks seda, et kaebaja oleks ITKsse pöördunud teise inimese sünnitatud lapsega. Ükski asjaolu ei luba pidada tõenäoliseks seda, et keegi teine sünnitas samal ajal koos kaebajaga lapse, keda kaebaja tahaks enda lapse asemel enda lapseks," märkis kohus oma selgitustes.

Muu hulgas toonitas ringkonnakohus, et vastupidiselt sotsiaalministeeriumi poolt kohtule väljendatud seisukohale ei tohi lapse andmete registreerimise korraldus lähtuda eesmärgist hoida ära kodusünnitusi või neid sanktsioneerida, sest assisteerimata kodusünnitus ei ole seadusevastane. „Kohtule teadaolevalt ei kahjustu avalikud huvid ega kolmandate isikute õigused, kui esialgse õiguskaitse taotlus rahuldatakse. Avalikes huvides on, et vastsündinud lapse kohta käivad andmed saaksid võimalikult kiiresti rahvastikuregistrisse kantud," rõhutas kolmest kohtunikust koosnev kohtukolleegium.

Nüüd peab Lääne-Harju vald vastavalt ringkonnakohtu määrusele registreerima Katrina Blumkvisti lapse sünni viivitamata ehk koheselt. Vaidlus selle üle, millistel tingimustel peavad haigla ja kohalik omavalitsus assisteerimata kodusünnituste käigus sündinud laste sünni registreerima, jätkub Tallinna Halduskohtus. 

Katrina Blumkvisti esindajaks kohtuvaidluses on SAPTK õiguskeskuse partner, jurist Henno Nurmsalu. Nagu ka kõigis teistes kaasustes, osutab SAPTK õiguskeskuse põhimõttelise tähtsusega asjades õigusabi ilma selle eest vastu nõudmata.

Toimetas Varro Vooglaid