Maksude kalkuleerimine. Foto: Bigstockphoto.com

Maksundushuviline Janno Tults kutsub üles sotsiaalmaksu ära kaotama ja taastama õiget maksuloogikat.

Meile on õpetatud, et sotsiaalmaks peab olema.

Meile on õpetatud, et kui sotsiaalmaksu ei ole, siis ei ole ravikindlustust.

Meile on õpetatud, et kui sotsiaalmaksu ei ole, siis ei ole pensione ega muid sotsiaaltoetusi.

Meile on õpetatud, et ümbrikupalga maksmine kui sot­siaal­mak­su vältimine on paha, vale ja põlgust väärt.

Meile on õpetatud, et OÜ-tamine (kõik, mis vaja, on deklareeritud) kui sotsiaalmaksu vältimine on pa­ha, vale ja põlgust väärt.

Meile on õpetatud, et sotsiaalmaksu kaotamisel lõpeb kõik. Inimene kaotab kõik. Maailm lõpeb päe­va pealt.

Meile pole räägitud, et sotsiaalmaks rikub maksu kui sellise põhimõtet (vaata maksukorralduse seaduse ehk MKS § 2): maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.

Meile pole räägitud, et maksu maksmisel ei tohi olla otsest vastutasu maksumaksja jaoks. Kuidas nimetada olukorda, kus jätad sotsiaalmaksu, praegu suisa teatud summas, maksmata ja automaatselt kaotad ravikindlustuse ja pensioni? Kui maksad, praegu suisa vähemalt teatud summas, kohe saad. Otsene vastusooritus. Otsene MKS § 2 rikkumine.

Võrdleme tulumaksuga. Kas tulumaksu maksmata jättes lõpeb mõni tegevus ära? Kas tänavasillutis keerab tagurpidi, et võeh, pätt, maksu ei maksa ja nüüd, paras, kõnnid sopas. Või vaatab politsei esmalt, ega sul maksuvõlga pole või kas oled üldse tulumaksu maksnud, ja kui oled maksnud, siis alles sõidab välja? Kui olete sellisest asjast kuulnud, andke teada.

Kas OÜ-tajad on kurjategijad? Või nad kasutavad hoopis sõna vaba meie riiginimes ja vabadust kui põhiseaduslikku eeldust? Või nad sunnivad hoopis riiki käituma MKS § 2 järgi, kohtlema võrdselt?

Nii nagu sotsiaalmaks on seotud ravikindlustusega Riigikogu poolt ja nagu see MKS § 2 on vastu võe­tud Riigikogu poolt, nii on need mõlemad seadused ka muudetavad ja tühistatavad Riigikogu poolt. Selleks aga, et Riigikogu ei teeks oma tavalist, st keeraks inimese jaoks suuremat jama kok­ku, kui on seni keeranud, siis kirjutan veel edasi.

Enamasti on inimesega seotud tulu deklareeritud Maksu- ja Tolliametis (MTA), seetõttu teab riik inimesega seotud tulusid. Praegune maksukogumine isegi töötab sellel. Deklareerimata on vaid deklareerimata jäetud tulu, millele ka MTA pole jälile saanud. Seda võimalust saame kasutada.

Teen ettepaneku, et kõik Eesti kodanikud ja elamisloa omanikud saavad automaatselt ravikindlustuse selleks kehtivuse ajaks.

Teen ettepaneku, et kõik, kes vajavad Eestis sotsiaalabi, saavad seda sotsiaalabi.

Teen ettepaneku, et sotsiaalmaks likvideeritaks ning selle võrra tõstetakse:

  1. tulumaksu kui inimesega otse seotud maksu;
  2. kütuseaktsiisi, sest mootorsõiduki kasutajad aeg-ajalt põhjustavad avariisid ja seetõttu on vaja ravida inimesi. Eksimine on inimlik;
  3. alkoholiaktsiisi, sest alkoholitarbijad on suures osas need, kes põhjustavad kergeid, raskeid või üliraskeid kehavigastusi. Vt meediat. Lisaks autoavariide põhjustamine ja nendes kan­na­ta­nute täiendav ravivajadus, nende ravimine aga vajab raha. Eksimine on juba kahtlaselt taht­lik, sest inimene ei sünni promill veres või on see võimalik sealt kähku välja saada enne kui autorooli istub (enam kui kümme aastat pärast peale sündi). Edasine tarbimine on ta enda valik.

Siiski ei jää eelnevad maksutõusud otseselt seotuks ravirahadega, vaid see on esmane väljavaade rahastamiseks osas, mis sotsiaalmaksu lõpetamisega ära kaob. Ehk ükskõik, mis maksu laekumine ala­neb või paraneb, ei mõjuta ravimist, pensione ega muid toetusi rohkem ega vähem kui muid te­ge­vusi.

Suureneb tulumaksu laekumine ja väheneb sotsiaaltoetuse vajajate hulk. Madalam maksukoormus jätab raha rohkem kätte, mis enamasti kulutatakse kuskil ära, mitte ei panda padja alla. Loodame, et väga paljud ei vii ka välisbörsidele. Enama ostmisega tekib töö­hõive, sest ostetavates vald­kondades peab ju keegi meile seda hüve osutama, mida osta tahame. Parem tööhõive aga vä­hen­dab sot­siaal­toe­tuse vajajate hulka.

Rahus võib rakendada nn haltuurakontot, mida on välja pakutud, neile, kes ei oska või ei viitsi ar­vu­ta­da või on lohakad ja kaotavad ära kuludokumente (mitte et üks teist välistaks), samas on ot­sus­ta­nud, et maksavad ärist tekkiva sularaha pangakontole ja hiljem võtavad välja, millal aga soo­vi­vad. Ta võiks müüa kõigile, ka juriidilistele isikutele. Lisaks võiks juriidilised isikud (nt mikroettevõtted) seda kasutada (suurematel on kasulikum ka kulude arvestamisega tegeleda).

Kaob vajadus hoida tööl MTA ametnikke, kuna palju tööst on seotud sotsiaalmaksu taga ajamisega. Ümbriku palga ja eri­soodustuste lõpmatu teema – eri­mär­gis­tu­se­ga autod, “vales” parklas parkivad autod, kohtulood ka muu­del teemadel, näiteks vastuvõtukuludega seo­ses.

Inimeste pensionistaaži arvestamine lõpeb ära. Kõik saavad sama suurt rahvapensioni. Kuna kõik peavad maksma tu­lu­maksu, siis on ka kõigil õigus saada rahvapensioni. Sõltumata sellest, kas ta on selle jaoks tei­nud aktiiv­selt tööd või suutnud saada nn passiivse sissetulekuna, tulumaksu maksab ta ikka ja elab ta ikka. Ta oleks võinud pas­siiv­se sissetuleku aluse (aktsiad, kinnisvara, oma ettevõte) osa lihtsalt maha juua, na­gu mär­ki­mis­väär­se­le osale eesti rahvale on see kom­beks (vaadakem Läti al­ko­rallit ja taara­uu­di­seid). Ta ei teinud seda, vaid tekitas sel­le­ga võimaluse ettevõtlusel areneda, ostes akt­siaid-osa­kuid või an­des laene, andis teisele võimaluse kuskil ela­da, kui ostis kinnisvara; lõi uusi töökohti, kui rajas et­te­võt­te ja ise seda juhib otsesemalt või kaudse­malt. Pole ju mõ­tet inimest sundida niisama jooksma, kui tal pole selleks vajadust ja ta toodab tulu ka ilma sel­le­ta.

Teise samba kuulutame vabatahtlikuks ja kolmas sammas muutub sellega teiseks sambaks. Tark kogub kuidagi omale, kas oma ettevõtte või mingi fondi kaudu või muul viisil.

Haigekassa samuti rahastab neid ravitegevusi, mis on vajalikud ja ebavajalike rahastamise lõpetab ära. Võtame lihtsalt eesmärgiks, et mis vaja, seda teeme, mida pole vaja, ei tee.

Kokkuvõtteks lõpetame sotsiaalmaksu ära nii, nagu see (ja kõik teised seadused) sai ka vastu võetud: Riigikogu otsusega või suisa rahvahääletusel. Lõpetame sellega sotsiaalmaksu kui sellise seo­tuse ravikindlustusega (ja sotsiaaltoetustega), mida on selle peamiseks õigustuseks seni välja toodud. Premeerime ettevõtlikke ning hakkame pensioni maksma sama­su­gu­ses summas kõigile. Sot­siaal­mak­su lõpetamisega taastame õige mak­su­loogika, mis kehtib ka muudes valdkondades. Võtame lihtsalt eesmärgiks, et mis vaja, seda me teeme, mi­da pole va­ja, ei tee.