Paastumine tuloeb ajule kasuks. Illustratsioon: Bigstockphoto

Hiirte peal tehtud katsed näitavad, et paastumine suurendab ajukasvufaktori proteiini tootmist, mida teadlased kirjeldavad kui “neuronite väetist”. Tänase tuhkapäevaga algaval paastuajal on sedagi hea meeles pidada.

2017. aastal tehti Ameerika Ühendriikide Vananemise Uuringute Rahvuslikus Instituudis neljakümne hiirega katse, kus närilised jagati kahte gruppi. Mõlema grupi loomad sõid katseperioodi jooksul ühepalju kaloreid, kuid ühele grupile ei antud üle päeva süüa, samas kui teise grupi söötmist jätkati tavaviisil. Toiduta jäetud grupis tuvastati peale katset ajukasvufaktori (ajus toodetud/tserebraalne neurotroofne faktor; brain-derived neurotrophic factor; BDNF) proteeini 50 protsendine juurdekasv, vahendab BigThink.

Uuringu läbi viinud Instituudi juht Mark Mattson selgitab: “Kui neurotransmitterid (virgatsained) edastavad signaale, siis BDNFi sarnased neurotrofiinid ehitavad ja hooldavad rakkude vooluringe – aju ja närvisüsteemi taristut.”

Harvardi Ülikooli Meditsiinikateedri prühhiaatriaprofessor John J Ratey nimetab BDNFi selle neuronaalsete (närvirakkude vaheliste) sidemete juurdekasvu soodustamise tõttu “aju superväetiseks”.

Ratey sõnul BDNF “toidab neuroneid nagu väetis”. Kuna õppimine nõuab neuronite vaheliste ühenduste võimendamist, siis mida rohkem ajus BDNFi leidub, siis seda paremini need ühendused toimivad ja seda rohkem neid on. BDNF tagab lisaks, et loodud ühendused jäävad mäluna kestma.

Ratey juhib tähelepanu, et kui BDNFi tootlust soodustab ka enese liigutamine, siis hulk uuringuid on näidanud, et kõige olulisemat rolli mängib siiski, mida inimene oma kehasse sisestab (sööb, joob, vms), elik ei tarbi.

Läbi ajaloo on inimesed söönud peamiselt seda, mis oli kättesaadav ja söödav. Kuid viimase sajandiga on “toidu” mõiste märkimisväärselt muutunud. Külmatehnika ja tööstuslik menetlemine on inimeste toitu ja toitumisharjumisi kui sellist märkimisväärselt muutnud. Näiteks on selge, et meie esivanemad ei söönud kolm korda päevas ega näkitsenud lisaks midagi sinna vahele.  

Kuigi näiteks üks uuring, mis näitas kuidas kalorite piiramine kasvatas hiirte eluiga märkimisväärselt, primaatide puhul nii head tulemust ei andnud – hiirekatsetega saadud saavutused ei pruugi kõrgemate organismide puhul täpselt sama tulemust anda –, on siiski selge, et nii üldtervise kui ajutegevuse jaoks on mõistlik menüüd jälgida. 

Täna 17. veebruaril – tuhkapäeval – algab kirikus neljakümne päevane paastuaeg, mis lõpeb ülestõusmispühadega 4. aprillil.

Toimetas Karol Kallas