Pariisi Jumalaema kiriku vaimulik teatas jõulude ajal, et kiriku müürid on peale põlengut nii haprad, et hoonet ei pruugi viiekümne protsendise tõenäosusega olla võimalik päästa.
"Täna on kirik veel ohtlikus seisus," hoiatas Msgr Patric Chauvet reportereid peale jõululaupäevast vigiili. "Kiriku ohutus saab selgeks siis kui me eemaldame viimased tellingud. Sinnamaani on olukord ohtlik. Me arvame, et viiekümne protsendi tõenäosusega on kirikuhoone võimalik päästa, kuid samuti on olemas viiekümne protsendiline tõenäosus, et tellingud võivad kukkuda kolme võlvi peale. Hoone on tänaseni väga habras," vahendab monsinjööri sõnu Federalist.
Jumalaema kirik süttis 2019. aasta aprillis renoveerimistööde ajal. Kiriku ümber olid selleks hetkeks püstitatud tellingud ja tulekahju ajal koosnesid need ligikaudu viiekümne tuhandest torust. Tulekahju ajal muutusid tellingud ebastabiilseks ja kui need hakkavad tellingute lahtivõtmisel kontrollimatult ära kukkuma, siis on need suureks ohuks seni kiriku müüre püsti hoidvatele, kuid tules hapraks muutunud võlvidele.
"Hoone kindlustamiseks on meil on vaja eemaldada kõik tellingud, et 2021. aastal saaksime alustada katedraali renoveerimisega," rääkis Chauvet ajakirjanikele. "Alles peale tellingute eemaldamist saame me hinnata katedraali olukorda ja vaadata üle kivid, mis tuleb asendada."
Päästjatel õnnestus aprillis hoone kokkukukkumisest päästa ja samuti kiriku kuulus roosaken, kuid hoone sai suuri kahjustusi ning katus hävis.
Ameerika Katoliku Ülikooli professori ja katedraalide arhitekti James McCrery sõnul on peamised interjööri kivivõlvid, mis moodustavad katedraali löövi, ristlöövi ja koori lae, suuremas osas säilinud. "Samas on need saanud kannatada ja osaliselt hävinud. Need võlvid ei olnud katus, need olid ainult interjööri lagi, kuid kuna need on tehtud kivist ja seotud katedraali seintega, aitavad need hetkel katedraali seinu püsti hoida. … Varem täitis seda ülesannet suuremas osas katusesõrestik," rääkis McCrery.
Möödunud 2019. aasta oli üle enam kui 200 aasta esimene, kui Jumalaema kirikus ei peetud jõulumissat. Eelmine kord juhtus nii 18. sajandi lõpus Prantsuse revolutsiooni ajal kui revolutsionäärid kiriku rüüstasid ja rüvetasid, raiusid prantsuse monarhide pähe maha Piibli kuningate kujude pead, asendasid Neitsi Maarja kujud Vabaduse Jumalanna omadega ning 1793. aastal tegid hoonest Revolutsiooni Mõistuse kultuse teenistuspaiga.
Järgmisel, 1794. aastal pühitseti katedraalihoone Maximilien Robespierre'i – kes oli vahepeal Mõistuse kummardajad giljotiini alla saatnud – mahitusel Kõrgemale Olendile. Elu kaotas peatselt peale seda Robespierregi, millega lõppesid ka Revolutsiooni terroriaastad.
Toimetas Karol Kallas