Vallutussõda ja teise riigi siseasjadesse sõjaliste vahenditega sekkumine on lubamatu, ükskõik, milline riik seda teostab. Pingelises välispoliitilises olukorras toetame ettepanekut luua rahvusliku ühtsuse valitsus, mille kogu jõud tuleb suunata riikliku iseseisvuse säilitamisele ja rahva ühendamisele, kirjutab Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi pöördumises.
Eesti Vabariigi 104. sünnipäeva varahommikul alustas Venemaa sõjalist rünnakut Ukraina territooriumile. Nõnda tehes rikkus Venemaa rahvusvahelist õigust ning seadis ohtu kogu Euroopa kontinendi rahu ja heaolu.
Objektiivi toimetus võtab antud küsimuses selge positsiooni: mõistame Venemaa rünnaku ühemõtteliselt hukka, samamoodi, nagu oleme varasematel aastatel kritiseerinud ja hukka mõistnud Ameerika Ühendriikide poolseid sadade tuhandete (kui mitte miljonite) inimelude hinnaga ette võetud sõjalisi operatsioone Iraagis ja Süürias.
Meie positsioon on olnud algusest peale ühene: vallutussõda ja teise riigi siseasjadesse sõjaliste vahenditega sekkumine on lubamatu, ükskõik, milline riik seda teostab.
Sama ei saa kahjuks öelda ülejäänud Eesti meedia ja poliitikute hoiakute kohta. Oleme näinud aastaid, kuidas rahvusvahelist õigust rikkuvate USA veriste vallutussõdade ees on parimal juhul silm kinni pigistatud, halvimal juhul on aga nendele süstemaatiliselt takka kiidetud ning lisaks kõigele on neis lastud osaleda ka meie enda üksustel.
Venemaa rünnak Ukraina vastu meie riigi sünnipäeval peaks üleüldise hüsteeria ja sotsiaalmeedia profiilifiltrite vahetamise asemel tiivustama meie rahvast hoopis enesekaemusele, mille sisuks on tõdemus, et väikerahvas ja -riik võivad oma iseseisvust suurel areenil põhjendada eelkõige rahvusvahelisele õigusele tuginedes, kaitsta saavad nad seda aga ultimatiivselt vaid oma ühtsusele ja vankumatule valmisolekule lootes.
Väikeriik ei saa endale lubada, et tema "liitlaseks" oleva suurriigi rikkumistele vaadatakse läbi sõrmede, sest ühel hetkel võib mõni otseselt vaenulik suurriik teiste riikide eeskujul ka meie viledaks kulunud iseseisvusele lõpu teha. Siis ei jätku Maarjamaa emadel pisaraid, mida nutta.
Siseriiklikult on kriis tabanud Eestit kõige ebasoodsamal hetkel, sest parasjagu on võimul valitsus, mille tegutsemise tagajärjel on rahvas sügavalt lõhestunud. Päev enne vabariigi aastapäeva rääkis Kaja Kallas, kuidas "vabadust rünnatakse nii rahvusvaheliselt kui kahjuks ka siseriiklikult." Pealekaebamisseaduste ja vihakõneseaduste edendamisega ning koroonapasside apartheidi kehtestamisega on valitsus tõestanud end pretsedenditu siseriikliku ohuna meie vabadustele.
Et pingelises välispoliitilises olukorras leevendada siseriiklikke pingeid, toetame Objektiivis EKRE esimehe Martin Helme ettepanekut luua võimalikult lai koalitsioon, mis kaasaks valitsusse kõik parlamendis olevad erakonnad. Kiiremas korras tuleks lõpetada koroonapassidega teostatud kodanike ebaõiglane segregatsioon ja apartheid. Kõik ideoloogilised seaduseelnõud, mille eesmärgiks on edendada revolutsioonilisi moraalinorme või suruda maha sõnavabadust, tuleb koheselt peatada.
Eesti Vabariigi valitsuse kogu jõud tuleb suunata riikliku iseseisvuse säilitamisele ja rahva ühendamisele.
Et näidata head tahet, oleme omalt poolt loobunud ajutiselt valitsuse vastaste pikettide korraldamisest ning loodame, et valitsus tühistab omapoolse hea tahte aktina mõttetu ja ühiskonda tükkideks kiskuva koroonaapartheidi.
Objektiivi väike meeskond ei hakka igapäevases uudistetoodangus ja Ukraina rindeteadete edastamises võistlema suurte meediamajadega, vaid plaanime keskenduda eelkõige kommentaaridele.
Eesti Vabariigi tõelist iseseisvust ning vaba ja õiglast ühiskonda ideaalina käsitleva väljaandena võtame edaspidigi õiguse kritiseerida nii Venemaa kui ka lääne globalistlike struktuuride samme, seades eesmärgiks eelkõige tõe, sõltumatuse ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.