Pelgulinna sünnitusmaja andis oma Facebooki lehel teada otsusest, mille kohaselt lubatakse edaspidi perepalatisse vaid vaktsineeritud pereliikmed.
Täpsemalt on öeldud, et perepalatisse lubatakse vaid need pereliikmed, kes on saanud kaks vaktsiinidoosi ja kel on viimasest vaktsiinidoosist möödunud piisav hulk päevi, need, kes on Covid-19 juba läbi põdenud ja kel ei ole põdemisest möödas rohkem kui kuus kuud ning need, kes on pärast kuut kuud haiguse läbipõdemist saanud ühe vaktsiinidoosi.
Seega on otsustatud kehtestada kord, mille kohaselt ei ole võimalik ei isadel ega teistel sugulastel perepalatisse pääseda ka mitte negatiivse tulemusega koroonatesti ettenäitamise korral.
Lisaks julgustab dr Arkadi Popovi juhitud Lääne-Tallinna Keskhaigla koosseisu kuuluv Pelgulinna sünnitushaigla rasedaid laskma end vaktsineerida, öeldes et „vaktsineerimine kaitseb nii ema kui beebit." Seejuures ei täpsustata, milliseid vaktsiine peaks rasedad eelistama – soovitus on antud üldsõnaliselt kõigi turule lubatud koroonavaktsiinide kohta käivalt.
Mitmete kriitikute sõnul on tegu problemaatiliste seisukohtadega, kuna perepalatisse pääsemise võimalus tahetakse ära võtta isadelt ja teistelt pereliikmetelt, kes saaks negatiivse testitulemusega kinnitada, et nad ei ole nakkusohtlikud.
"Küsimuseks jääb, millist eesmärki selline kord teenib – kas seda, et sundida inimesi neilt oluliste õiguste äravõtmise teel vaktsineerima, või seda, et perepalatisse pääseks vaid inimesed, kes ei ole nakkusohtlikud," märkis SAPTK juhataja Varro Vooglaid.
Ta lisas, et õiguslikult on tegu väga olulise küsimusega, kuna kui põhiõiguste piiramine ei ole eesmärgipärane ehk kui see reaalselt ei täida seda eesmärki, mida see väidetakse täitvat, või kui see ei ole proportsionaalne ehk kui sama eesmärk on võimalik saavutada vähem isiku põhiõigusi riivaval moel, siis ei saa piirangut pidada õiguspäraseks.
"Küsimus on seda teravam, et nagu on Karjaküla hooldekodu juhtumist ja paljudest teistest juhtumitest teada, et takista koroonavaktsiinid viirusega nakatumist ja selle edasiandmist, vaid pigem hoiavad ära raskete sümptomite esinemist."
Samuti püstitas Vooglaid küsimuse sellest, et kui haigla soovitab täiesti kriitikavabalt rasedatele koroonavaktsineerimist, siis peaks olema olemas ka selge vastus küsimusele sellest, millele tuginedes täiesti uudsele mRNA tehnoloogiale baseeruvate ja alles testimisjärgus olevate vaktsiinide puhul väidetakse, et ema vaktsineerimisest beebile tõusev kasu on suurem kui potentsiaalne oht tema tervisele.
Lisaks peaks tema sõnul olema vastus ka küsimusele sellest, kes ja kuidas selle eest vastutab, kui niisugustel puhkudel kaasnevad vaktsineerimisega beebile kahjustused. "Vaktsineerimissoovitused on vastutustundetud olukorras, kus puuduvad selged vastused elementaarsetele küsimustele nii seonduvalt vaktsineerimisega kaasnevate riskidega beebidele kui ka sellega, kes ja kuidas nende riskide realiseerumise korral vastutab," märkis Vooglaid.