Saksamaal käib rahvastiku väljavahetamine: samal ajal, kui võõrast rahvast saabub hulgakaupa, asub aina enam sakslasi elama välismaale.
2022 . aastal rändas Saksamaalt välja 268 167 sakslast, teatas 14. juulil Slovakkia internetiväljaanne „Hlavné správy".
Välismaale ümber asuda soovib – arvamusküsitluste andmeil – 15 protsenti sakslastest, kuid seni on taolise kavatsuse teoks teinud vaid neli protsenti. Sellele vaatamata on välismaale siirdunud sakslaste hulk suur. Hetkeseisuga on neid u. 3,4 miljonit, sealhulgas u. 2,7 miljonit vanuses 15–64 eluaastat, s.t. tööealised. Viimastel aastatel on sakslasi välja rännanud peamiselt teistesse saksa keelt rääkivatesse riikidesse, s.t. ennekõike Šveitsi ja Austriasse.
Lisaks läänele rännatakse välja ka itta, näiteks Ungarisse, samuti on rännatud ka Venemaale. Viimatimainitu puhul oli sakslaste üheks meelissihtpunktiks näiteks Nižni Novgorod, kuna sel tuntud tööstuslinnal on nende hinnangul head eeldused dünaamiliseks arenguks ja saksa oskustöölistel oli seal lihtsam leida erialast tööd.
„Sakslaste väljaränne oma kodumaalt ohustab tõsiselt Saksamaa arengut. Riik muutub aina vähemsaksalikuks ja meenutab üha enam mitmesuguste võõraste rahvaste segu. Sealhulgas enamuse saksa emigrantidest moodustavad haritud inimesed. Saksamaalt 2022. aastal lahkunud 268 167-st saksa emigrandist umbes kolmveerandil oli kõrgharidus. Perspektiivsete inimeste (vanuses 25–39 eluaastat) osakaal oli koguni 63 protsenti," kirjutab „Hlavné správy".
Põhjuseid välja rännata leidub mitu. Väljarändajaist 58 protsenti nimetab tähtsaimaks väljarändepõhjuseks soovi leida parem ja tasuvam töö. 18 protsendil oli peamiseks põhjuseks rahulolematus Saksamaa eluga.
Väljarändajate suhtarvult kogu elanikkonda (5,1 protsenti) on Saksamaa kogu maailmas kolmandal kohal. Selles arvestuses on eespool vaid Suurbritannia ja Poola, nendib „Hlavné správy".
Toimetas Tõnu Kalvet