Kuigi Varro Vooglaid saatis juba 14. aprillil politsei- ja piirivalveametile (PPA) küsimused seoses politseinike käitumisega Toompea meeleavaldustel, pole PPA siiani neile vastanud, rikkudes sellega seadust. Muuhulgas pole politsei selgitanud politseinike nimesiltide numbritega asendamise õiguslikku alust.
Vooglaid uuris muuhulgas, millisele õiguslikule alusele tuginedes lubas PPA Tallinnas toimuvatel meeleavaldustel viibivatel politseinikel asendada nimesildid numbritega. Samuti küsis ta, kas kodanikel on säärastelt numbri taha peituvatelt politseinikelt õigus nende nime küsida. Veel soovis Vooglaid teada näiteks seda, millisele õiguslikule alusele tugines PPA väites, justkui oleks registreeritud avalikul koosolekul lubatud ilma helitehnikat kasutamata musitseerida (nt laulda või pilli mängida), registreerimata avalikul koosolekul aga mitte. Kokku esitas ta politseile seitse küsimust.
Vooglaid tõdes, et seadus kohustab PPAd selgitustaotlustele vastama viivitamatult, aga mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul. "Veel 10. mail saatsin omalt poolt meeldetuletuse, et vastus antaks seaduses ettenähtud tähtaja raames. Aga sellest hoolimata ei ole mitte midagi vastatud. Päris kõnekas, kas pole, et ametkond, mille ülesandeks on nõuda kodanikelt seadustest kinnipidamist, rikub ise tuimalt seadust? Kõnekas on ka see, et meeleavaldusel osalejatele heideti ette vähest teadlikkust meeleavaldustel kehtivast õigusest, aga kui politseile endale esitada selle õiguse kohta konkreetsed küsimused, paludes nende lõikes selgitust, et meeleavaldustel osalejatel oleks kehtivast õigusest parem arusaam, siis ei vastata mitte midagi," märkis ta.
"Muidugi ei ole raske mõista, miks vastus viibib – kuna kehtivat õigust on ise korduvalt rikutud, siis on väga raske tunnistada, mida kehtiv õigus reaalselt ütleb. Igal juhul saatsin täna uuesti politseile kirja, kus juhtisin tähtaja ületamisele tähelepanu ja küsisin, kas politsei ei kavatsegi seadust järgida ja esitatud küsimustele vastata," sõnas Vooglaid.
Toimetas Jaanus Vogelberg