Veel 11. aprillil kandsid meeleavaldusel viibivad tavapolitseinikud vormil nimesilti, aga nagu sellelt 13. aprillil tehtud fotolt näha, vahetati need tavakodanike silmis (koostoimes maskidega) täielikku anonüümsust pakkuvate numbrimärkide vastu. Foto: Varro Vooglaid

Täna ennelõunal saatis Varro Vooglaid Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) seitse konkreetset küsimust, et saada selgust nii tavakodanike kui ka politsei käitumise suhtes kehtivate nõuetega seonduvalt Tallinnas toimuvate meeleavaldustega. Allpool on pöördumise tekst.

Pöördun Teie poole mõne küsimusega portaalist Objektiiv, et luua selgust kehtivas õiguses ja teavitada Tallinnas toimuvatel meeleavaldustel osalevaid inimesi seadusest tulenevatest nõuetest.

(1) Esiteks, palun viidet õiguslikule alusele, millele tuginedes on PPA arvanud lubatavaks loobuda Tallinnas toimuvatel meeleavaldustel viibivate politseinike poolt nimesiltide kandmisest ja asendada need nimesildid kodanike silmis täiesti anonüümseks jääda võimaldavate numbrimärkidega. Ehk täpsemalt palun viidet õiguslikule alusele, milles on fikseeritud, millistel tingimustel on politseinikel lubatud nimesiltide kandmisest hoiduda ja need numbrimärkidega asendada.

(2) Teiseks, palun selgitust selle kohta, kas kodanikel, kelle poole ilma nimesildita politseinikud pöörduvad, nt nende isikusamasuse tuvastamiseks, on õigus nõuda, et politseinikud end nimeliselt identifitseeriksid? Kui ei ole, siis kuidas on võimalik veenduda, et tegu on päriselt politseiniku, mitte lihtsalt politsei vormiriietesse maskeerunud isikuga, kel ei ole õigust üheltki kodanikult mingeid isikuandmeid nõuda?

Täiendus (saadetud 15.04.2021): kas korrakaitseseaduse paragrahvist 11 lõige 1 tulenevalt on politseiametnikud kohustatud end eelnevalt (ehk koha peal, mitte tagantjärele) nimeliselt identifitseerima, kui isik, kelle isikusamasust politseiametnikud soovivad tuvastada või kelle suhtes nad soovivad kohaldada muud meedet, seda konkreetselt palub? Kas see, kui politseiametnik näitab üksnes vormil olevat numbrimärki, aga keeldub avaldamast oma nime, kvalifitseerub politsei hinnangul “enese arusaadava esitlemisena”, mida seadus nimetatud sättes nõuab?

(3) Kolmandaks, palun vastust küsimusele, millisele õiguslikule alusele toetub PPA Põhja prefektuuri poolt Facebookis väljendatud seisukoht, justkui oleks registreeritud avalikul koosolekul lubatud ilma helitehnikat kasutamata musitseerida (nt laulda või pilli mängida), registreerimata avalikul koosolekul aga mitte? Vastuseks palun viidet konkreetse õigusakti konkreetsele normile.

(Selle küsimuse taustana olgu selgituseks mainitud, et ilmselgelt ei ole asjakohane viidatud Põhja prefektuuri postituses tehtud osutus Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise korrale. Nagu te kindlasti teate, on avalik üritus vastavalt korrakaitse seaduse paragrahvile 58 lg 3 vaid niisugune avalikkusele avatud sündmus, “mis ei ole avalik koosolek”. Ehk kui tegu on avaliku koosolekuga, mida Tallinnas toimuvad meelevaldused endast kindlasti kujutavad (KorS § 58 lg 2: “Avalik koosolek on inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust”), siis ei saa nende raames toimuvad muusikalised etteasted põhimõtteliselt olla käsitletud avaliku üritusena, mis omakorda tähendab, et nende suhtes ei saa kohaldada avaliku ürituse korraldamist reguleerivat linnavalitsuse määrust (mis ütleb ju isegi paragrahvis 1 lg 1, et “määrusega kehtestatakse avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded Tallinna linnas” ning mis lisab paragrahvis 2 lg 1, et “avalik üritus on üritus korrakaitseseaduse § 58 lõike 3 tähenduses.”)

(4) Neljandaks, palun vastust küsimusele sellest, kas PPA jagab korrakaitse seaduse paragrahvi 32 tõlgendust, mille kohaselt on politseinikel õigus nõuda (meeleavaldusel osalevatelt) inimestelt nende isikuandmeid üksnes juhul, “kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks”? Ehk kas on õige järeldada, et kui puudub põhjus kahtlustada isikuid korrarikkumises või teiste inimeste või nende vara ohustamises, siis ei ole politseil õigus inimeste isikusamasust tuvastada?

(5) Viiendaks, kas PPA hinnangul eksisteerib õiguslik alus, mis lubab politseinikel keelata registreerimata meeleavaldustel loosungite kasutamise? Kui eksisteerib, siis palun konkreetset viidet vastavale õigusnormile.

(6) Kuuendaks, kui registreerimata meeleavaldused on PPA hinnangul vastavalt korrakaitse seaduse paragrahvis 67 sätestatule põhimõtteliselt lubatud – nagu nii siseminister kui ka mitmed PPA esindajad on korduvalt avalikult kinnitanud –, siis kas kodanikel on lubatud esitada avalikke üleskutseid sellistel avalikel koosolekutel osalemiseks, lähtudes eeldusest, et neid koosolekud peetakse kooskõlas kehtiva õigusega?

(7) Seitsmendaks, kas kõik Tallinnas toimuvatel meeleavaldustel viibivad politseinikud on siinsetele küsimustele vastuseks antud PPA seisukohtadest selgelt teadlikud? Või võib olla, et osadele politseinikele on PPA poolt antud kehtiva õiguse kohta selgitusi, mis ei ole siinsetele küsimustele vastuseks antud seisukohtadega kooskõlas?

Loodan, et vastate küsimustele operatiivselt, sest kindlasti on kodanike seas võimalikult kiiresti kehtiva õiguse osas selguse loomine – millisest eesmärgist siinne pöördumine lähtub – ka politsei huvides, tagamaks kodanike tegutsemist kooskõlas kehtiva õigusega ja vähendamaks seega võimalikke erimeelsusi, vaidlusi või konflikte politseiga.