Briti politsei võttis ühendust 74-aastase Margaret Nelsoniga, kuna ta tegi internetis transsoolisust kritiseerivaid postitusi ning "palus" tal lõpetada selliste mõtete avaldamise ning oma postitused kustutada. Südikas vanaproua keeldus aga sõnavabadusele rõhudes politsei "palvet" täitmast ning viimaks oli hoopis ebamugavasse olukorda sattunud politseijaoskond sunnitud proua Nelsonilt vabandust paluma.
Kõigest paar nädalat tagasi võttis politsei ühendust ühe Humberside'i sadamatöölisega, kuna ta otsustas Twitteris säutsuda ühe limeriki, mis toob esile transideoloogia jaburust. Tuleb välja, et Briti politsei jaoks on selline käitumine muutumas aga juba tavapäraseks, vahendab Briti nädalaleht The Spectator.
Margaret Nelson on 74-aastane naine, kes elab ühes külas Suffolki krahvkonnas, Inglismaal. Esmaspäeva hommikul ärkas ta ühe telefonikõne peale. Toru teises otsas oli Suffolki politseiametnik, kes soovis rääkida proua Nelsoniga tema Twitteri kontost ja tema blogist.
Proua Nelson on endine ilmalik tseremooniameister ning kunagine kohaliku ajalehe ajakirjanik, kellele meeldib säutsuda ja kirjutada erinevatel teemadel, sealhulgas bioloogilise ja sotsiaalse soo õiguslikest ja sotsiaalsetest erisustest. Üks tema säutsudest, mille ta kirjutas eelmisel kuul Twitterisse ning mis tekitas ilmselt politseile muret, oli näiteks: "Bioloogiline sugu on jama. Palun jagage sõnumit."
Veel üks säuts oli aga järgmine:
"Sooidentiteet [gender] on moehullusest nonsenss. Bioloogiline sugu [sex] on aga reaalsus. Mul pole mingit põhjust, et tunda häbi tõe rääkimise pärast. Kohutavalt tüütud on need, kes kasutavad selliseid sõnu nagu "cis" või "terf" või muud sellist jama ning alandavad bioloogilisi naisi "alagrupiks". Kahju, kui te seda mütoloogiat usute."
Blogi ise keskendub samas aga peamiselt surmale ja matuserituaalidele: proua Nelson on viinud läbi mitmeid matusetalitusi. Üks tema blogipostitus 19. jaanuarist 2018 vaidlustab väite, et "transnaised on naised", kuna inimese bioloogiline sugu ei muutu sellest, kui ta väidab end teisest soost olevat:
"Kui transsoolise isiku keha lahatakse kas meditsiinilise väljaõppe eesmärgil või surmajärgseks uuringuks, oleks tema sugu tudengile või patoloogile ilmne. Mitte sugu, mida see inimene on endale ise valinud, vaid tema sünnipärane sugu; sugu millega ta siia ilma sündis. Isegi kui keha on juba väga kaua mulla all olnud, nii et selle küljes pole enam pehmet kudet, ainult luud, on endiselt võimalik tema bioloogilist sugu kindlaks määrata. DNA ning sellised välised karakteristikud nagu vaagnaluu annavad kindlat tõendust laiba bioloogilisest soost."
Proua Nelson rääkis mulle lähemalt ka politseist tehtud telefonikõnest:
"Politseiametnik ütles, et ta soovis minuga rääkida mõningatest asjadest, mida ma Twitteris ja oma blogis kirjutanud olen. Ta ütles, et mõned asjad, mida ma kirjutanud olin, võisid transsoolisi pahandada või solvata. Seega kas ma lõpetaksin palun selliste asjade kirjutamise ning kas ma ehk eemaldaksin need postitused ja säutsud?
Ma küsisin politseinikult, kas ta nõustub sellega, et sõnavabadus on oluline. Ta ütles, et on küll oluline. Ma ütlesin, et sellisel juhul ta mõistab, et ma ei eemalda neid postitusi ega lõpeta nende asjade ütlemist, mida ma mõtlen. Ta leppis sellega ning see oli ka vestluse lõpp."
Proua Nelson sõnul ei vihjanud politseinik kunagi sellele, et miski, mida ta tegi, oleks olnud seadusevastane. Ta ütles, et politseinik ei maininud kordagi kõne põhjust. Ta palus hiljem Suffolki politseilt selgitust ning sai selle Twitteri kaudu:
"Tere Margaret, meiega võttis sotsiaalmeedia vahendusel ühendust mitu inimest seoses nende internetis tehtud kommentaaridega. Meiepoolse kõne ainsaks põhjuseks oli soov teid nendest kaebustest teavitada. Parimate soovidega, veebimeeskond."
Peagi pärast selle artikli avaldamist saatis Suffolki politsei mulle teate, milles tunnistavad tagantjärele, et tegid proua Nelsonile helistades vea. Suffolki politseijaoskonna pressiesindaja teates oli kirjas:
"Me tunnistame, et eksisime, kui reageerisime seda blogi puudutavale kaebusele. Seetõttu vaatame üle oma protseduurid selliste küsimustega tegelemise osas. Meil on kahju ebameeldivuste pärast mida me võisime põhjustada seda küsimust sellisel viisil käsitledes ning me oleme võtnud ühendust naisterahvaga, kes seda blogi peab, et temalt vabandust paluda."
On tore, et politseinikud vabandasid, kuid kuidas nad said küll selle peale tulla, et eraisikute ahistamine oma vaadete väljendamise pärast on hea mõte? Milline oli nende arvates võimalik õigustus, et anda vanemale naisterahvale teada, et tema arvamused transideoloogia osas – mis on muuseas palju korrektsemad, kui see ohtlik jura, mida levitavad peavoolumeedia ning selle ideoloogilised isandad – pole teretulnud?
Mõelge korraks sellele: politseinikud võtsid reaalselt ühendust kodanikuga ning palusid tal lõpetada oma mõtete avaldamise ning soovitasid – see sõna omandab antud kontekstis korraga ähvardava kõla – tal mõelda oma postituste eemaldamisele.
Transaktivistidel on õnnestunud viia oma liikumine kõigest viie aastaga peavoolu ning nüüd tundub, et isegi korrakaitseorganid on poole valinud. Ning nad ei ole mitte ainult poolt valinud, vaid nad on koguni otsustanud teostada järelvalvet sõnavabaduse üle ning anda inimestele teada, kui nende käitumine sotsiaalmeedias on jäänud politseinikele silma. Kui see ei ole kõhedusttekitav märk sellest, mis meid ees on ootamas, siis ma ei tea, mis see on.
Allikas: thebridgehead.ce. Toimetas Martin Vaher.