Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) parlamendisaadik Henn Põlluaas leiab, et kui laiem avalikkus jääb uskuma Reformierakonna retoorikat, et Marko Mihkelsoni juhtumist rääkimine on hullem kui tema tehtud fotod, siis on meil ühiskonnas tõsine probleem.
"Loomulikult eeldame kõikidelt riigikogu liikmetelt viisakust ja eetilist käitumist, mitte ainult riigikogu saalis, vaid alati ja kõikjal. Eesti parlament ja parlamendisaadikute käitumine on tegelikult väga tagasihoidlik, eriti võrreldes paljude teiste, eriti lõunapoolsete riikidega, kus debatid päädivad pahatihti käsikähmlustega. Isegi Soome parlamendis näeme vahelehüüdeid ja sõnavõtjate segamist rohkem kui meil," kirjutab Põlluaas sotsiaalmeedias.
"Kui minna ajas tagasi ja võrrelda meie parlamendi töökultuuri peale taasiseseisvumist ja täna, siis edasiminek on olnud ilmne. Ometi tekkis selles suur tagasilöök pärast Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse töölehakkamist, mil toonane opositsioon, mis koosnes Reformierakonnast ja sotsiaaldemokraatidest, hakkas riigikogu saalis korda rikkuma, kolistas pinkidega, trampis jalgu, tõi saali loosungeid, lasi lahti pauguteid jne. Rääkimata vaheleröökimisest, lõpmatutest nn protseduurilistest küsimustest, isiklikest solvamistest, arutust obstruktsionist kuni ettepanekuteni astuda NATO-st välja, Liituda Venemaaga ning lubada abiellumist teismeliste lastega. Kindlasti jättis see negatiivse jälje," leiab ta.
Põlluaas ei ole mingil juhul nõus, nagu ei tohiks riigikogus tõstatada Marko Mihkelsoni juhtumit. Ta leiab, et sellel juhtumil lasub kinnimätsimise kahtlus: "Seni avalikustud info põhjal on põhjust kahtlustada ringkaitset kõige kõrgemal tasemel. Riigikogu survestamine jutuga, et selle juhtumi arutamine oleks kuidagi vastuolus riigikogu töökultuuri ja hea tavaga, on ringkaitse üks osa."
Tema arvates on ka tähelepanuväärne, et ei Mihkelson, Kaja Kallas ega Reformierakond ei ole tänaseni vabandanud, kahetsust ega häbi tundnud. Selle asemel on püsti pandud hästikonstrueeritud suhtekorralduskampaania, kus süüdistatakse hoopis teisi ja näidatakse ennast ohvrina.
"Paljud inimesed inimesed jäävad seda Reformierakonna hoolikalt kavandatud silmamoondust uskuma. Meie siiski ei lepi sellega, et Mihkelsoni juhtumi menetlemise ja ringkaitse paljastamise asemel rünnatakse hoopis neid, kes tahavad tuua tõde päevavalgele ja kaitsta Eesti lapsi väärkohtlemise eest," kirjutab Põlluaas.
Ta on veendunud, et kui laiem avalikkus jääb uskuma Reformierakonna retoorikat, et Mihkelsoni juhtumist rääkimine on hullem kui tema tehtud fotod, siis on meil ühiskonnas tõsine probleem: "Probleem, et ühiskonna eliiti, sealhulgas Reformierakonda kuuluvad isikud pääsevad ka edaspidi politseiuurimisest ja kohtumõistmisest."
Põlluaas leiab, et alles siis, kui asjadest räägitakse ausalt ja tuuakse tõde päevavalgele, on lootust, et sarnased asjad enam ei kordu.
"Riigikogul kahjuks eetikakoodeks puudub, on ainult hea tava koodeks. Kuigi Mihkelsoni käitumine väljub vaieldamatult hea tava raamest, näitab juhtum, et ilmselt on teatud kontingendile, kellel igasugune moraalne ja eetiline kompass puudub, vaja ka eetikakoodeksit," nendib Põlluaas lõpetuseks.
Põlluaas selgitab veel oma postituse alguses, et Maaleht küsis temalt küll olukorra kohta riigikogus, riigikogu liikmete käitumise ja eetikakoodeksi kohta, kuid tema vastusest trükiti ära vaid mõned laused: "Kõik see, mis ma ütlesin reformierakondlaste, sotside, Mihkelsoni ja Kallase käitumise kohta, vaikiti loomulikult maha. Kuidas siis teisiti!"
Toimetas Martin Vaher