Kui Barack Hussein Obama oli president ja Joe Biden asepresident, siis viimase poeg Robert Hunter Biden sai Ukraina nafta- ja gaasikonglomeraadi Burisma nõukogus töökoha, kus talle maksti mitte millegi tegemise eest kuni 80 000 eurot kuus. Tänaseni Burisma nõukogus istuv endine Poola president Aleksander Kwasniewski tunnistas möödunud reedel, et Obama asepresidendi Joe Bideni poeg sai nõukogus koha ainult tänu oma isa poliitilisele mõjule.
Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi "vene kokkupõrke" uurimine ei jõudnud kuhugi ja presidenti iga hinnaga tagandada soovivad Demokraadid leidsid järgmiseks teemaks Trumpi Ukraina "mahhinatsioonid".
Ukraina teemade käsitlemisega on paraku aga jõutud hoopis sinnamaani, kus lahvatanud kiremöll ähvardab korruptsioonisüüdistustesse uputada hoopis Obama asepresidendi ja tänaseni ühe populaarsema USA Demokraatide presidendikandidaadi Joe Bideni poliitilise karjääri, vahendab Breitbart.
Poola ekspresident Aleksander Kwasniewski sai Burisma nõukogu liikmeks enam-vähem samal ajal kui sinna palgati Hunter Biden. Associated Pressile antud intervjuus rääkis Kwasniewski, et see on igati normaalne, kui suurettevõtted palkavad nõukogudesse heade poliitiliste sidemetega inimesi. Sotsiaaldemokraadist Poola ekspresident tunnistas, et nii tema kui Joe Bideni poeg said oma töökohad, kus palk küündis kohati 80 000 euroni kuus, tänu nende nimede poliitilisele mõjule.
"Ma saan aru, et kui keegi palub mul mõnes projektis kaasa lüüa, siis ei tehta mulle sellist ettepanekut ainult selle pärast, et ma olen hea spetsialist, vaid ka selle pärast, et ma olen Kwasniewski ja ma olen endne Poola president," rääkis sotsiaaldemokraat ja üks Poola Demokraatliku Vasakalliansi asutajaid. "Kõik on omavahel seotud. Nimetud inimesed on eikeegi(d). Biden olla pole paha. See on hea nimi."
Sotsist ekspresident üritas veel selgitada, kuidas Hunter Bidenil oli Burisma nõukogus oluline roll. Hoolimata sellest, et Obama asepresidendivõsul polnud enne seda mingit kokkupuudet energiasektoriga ning ta ei käinud kordagi oma viieaastase ametiaja jooksul Ukrainas.
"Ta kogus informatsiooni," rääkis Kwasniewski ja väitis, et Hunter Biden aitas ettevõtet üldjuhtimise vallas. "Temast oli kasu, kuna ta teadis asju, mida meie ei teadnud."
Burisma ja Hunter Bideni teema on tõusnud president Trumpi tagandamisuurimise keskmesse. Ettevõte sattus tähelepanu alla, kui Trump avaldas arvamust, et Ukraina valitsus võiks uurida, mille alusel Hunter Biden oma koha Burisma direktorite nõukogus sai.
Demokraadid on Trumpi küsimuse väänanud võtmesse, et Trump palus välisriigilt abi oma poliitilise vastase mustamiseks ja see on tagandamisväärne seaduserikkumine. Trump ja tema liitlased väidavad omalt poolt, et ilma igasuguse nafta- ja gaasitööstuse kogemuse ning teadmisteta Hunter Biden sai ametisse enam-vähem samal ajal kui Obama määras pärast Krimmi annekteerimist asepresident Joe Bideni haldama USA Ukraina poliitikat ning see fakt väärib põhjalikumat uurimist.
Obama asepresidendi poja töö suure Ukraina naftafirma nõukogus on problemaatiline veel sellegi poolest, et see juhtus ajal, mil Burisma otsis lähedasi suhteid Lääne riigijuhtidega, et ettevõtte korruptiivsete äripraktikate edasist uurimist ära hoida. Samal kuul, kui Burisma nõukokku said nii Biden kui Kwasniewski, külmutas näiteks Ühendkuningriik Burisma asutaja Mikola Zlotševski pangaarved, kahtlustades teda rahapesus.
Zlotševskiga tihedalt seotud Ukraina ametnik tunnistas oktoobris, et Hunter Bideni palkamise ainsaks põhjuseks oli ettevõtte "kaitsmine" välismaise uurimise eest.
Joe Bideni võimaliku poliitilise mõju osa Burisma ja Slotševski afäärides paistab seda rohkem silma, et 2016. aastal nõudis Biden Ukraina peaprokuröri Viktor Šokini vallandamist. Joe Biden on avalikult ärbelnud, kuidas ta ähvardas Ukraina jätta ilma miljardidollarilisest abist, kui toonane president Viktor Porošenko Šokinit ei vallanda.
Ametlikult toodi vallandamise põhjuseks, et Šokin on laisk korruptsioonimenetleja, kuid mitteametlikult on teada ka tõsiasi, et Šokin uuris toona Burisma ja Zlotševski korruptsiooni. Šokin on peale vallandamist rääkinud, kuidas teda hoiatati, et ta Burismast eemale hoiaks. Ukrainas võisid asjad olla toona nii või naa, kuid tõsiasi on ometi seegi, et uus riigi peaprokurör – kes on täna ise korruptsioonisüüdistustega uurimise all – lõpetas Burisma ja Zlotševski uurimise.
Peale Trumpi tagandamisuurimise algust käesoleva aasta 24. septembril on Ukraina valitsus asunud taas Žlotševski tegevust uurima. Seekord on uurimise teemaks peale korruptsiooni veel vara omastamine. Isegi kui Ukraina valitsus või USA õiguskaitseorganid ei tuvasta Zlotševski ja Bidenite tegevuses midagi taunimisväärset, jätavad komentaarid, nagu Kwasniewski omad, kogu teemast avalikkusele kahtlase mulje.
Hunter Biden ei ole mulje parandamisele ka kaasa aidanud, kui ta tunnistas oktoobris telejaamale ABC antud intervjuus, et tema perenimi ja isa poliitiline mõju olid ilmselt põhjuseks, miks ta Burismasse tööle sai.
Toimetas Karol Kallas