
Poola pühapäevased presidendivalimised võitis rahvuskonservatiivist ajaloolane Karol Nawrocki, kes kogus teises valimisvoorus 50,89 protsenti häältest. Tema vastaskandidaat, Varssavi liberaalne linnapea Rafał Trzaskowski, kogus 49,11 protsenti häältest ning tunnistas valimiskaotust.
Valimised olid väga tasavägised. Kui esmaspäeva varahommikul avaldatud lävepakuküsitluse järgi kogus Nawrocki 51 protsenti ja tema rivaal, liberaalist Varssavi linnapea Rafał Trzaskowskit 49 protsenti häältest, siis pühapäeval, vahetult pärast hääletamise lõppu avaldatud küsitluste tulemuste järgi juhtis Trzaskowski 50,3 protsendiga, vahendab ERR.
Nii Nawrocki kui Trzaskowski kuulutasid end juba pühapäeval valimiste võitjaks.
Trzaskowski sai presidendivalimiste esimeses voorus 31 protsenti ja Nawrocki 30 protsenti häältest. Esimeses voorus osales kokku 13 kandidaati.
42-aastane euroskeptikust Nawrocki ütles kampaania ajal, et valitsus peab tagama, et riigi majandus- ja sotsiaalpoliitika eelistaks poolakaid teistele rahvastele, sealhulgas naaberriigist Ukrainast pärit põgenikele.
"Poola ennekõike, poolakad ennekõike," oli Nawrocki kampaanialoosung.
Poola presidendi roll on suures osas tseremoniaalne. Presidendil on aga vetoõigus, mida ametist lahkuv president Andrzej Duda on kasutanud paljude valitsusreformide blokeerimiseks.
Kampaania käigus esitles Nawrocki valimisi praeguse Euroopa-meelse peaministri Donald Tuski laiapõhjalise koalitsioonivalitsuse usaldushääletusena.
Valimistel oli seega kaalul Tuski valitsuse teovõime. Parlamendivalimiste kampaanias lubas valitsus muu hulgas leevendada riigi ranget abordikeeldu, kuid ei ole Duda vastuseisu tõttu suutnud seda ellu viia.
Nawrocki võit viitab, et Poola jätkab praeguse riigipea Andrzej Duda kurssi, kelle teine ametiaeg lõpeb 6. augustil.
Kuigi Nawrocki on tehniliselt sõltumatu kandidaat, avaldas Õiguse ja Õigluse erakond (PiS) talle toetust.
Nawrocki kandidatuuri toetas ka USA president Donald Trump.
42-aastane ajaloolane Nawrocki on Poola Mäluinstituudi juht ja poliitikas uustulnuk. Nõukogude sõjamonumentide mahavõtmise kampaania juhtimise eest on ta Poola ajakirjanduse teatel Venemaal tagaotsitavate isikute nimekirjas.
Toimetas Martin Vaher