Kõigist sooväänajatest läheb noa alla 16 protsenti ja pooltel operatsiooni teinud iskutest järgnevad sootüsistamisele eluohtlikud tagajärjed.
2022. aasta kevadel avaldatud mahukas uuringus selgus, et oma füüsilise väljanägemise nimel sooritatava kirurgilise sekkumise kasuks otsustab üks kuuest soolise ebaoleku all kannatavatest inimestest, vahendab Mail Online.
Samas teadustööd osutavad, et kuni pooled libasoolised mehed ja naised kannavad peale selliseid lõikuseid ränkade tervisemurede käes.
Üldjuhul on tegemis nõndanimetatud "alakeha operatsioonidega", mille käigus tuleb ümber sättida veene, artereid, lihaseid, nahka ja teisi kehaosi-organeid. Sellised operatsioonid on riskantsed, kuna kirurgid peavad ümber kujundama õrna ja keerulise veresoonte võrgustiku ning sealjuures looma urineerimise võimekuse.
Uuringud osutavad lisaks, et libasoolised inimesed on tavapärasest kuus korda suurema tõenäosusega autistid ja kuni 70 protsenti sooväänik-noortest kannatavad depressiooni käes.
Kui 2016. aastal – kui algas musta demokraadi Barack Obama teine ametiaeg – oli Ameerika ühendriikides miljon ennast libasooliseks pidavat täisealist inimest, siis 2022. aastal oli neid juba 1,64 m iljonit.
Samuti on Harvardi Ülikooli ja Johns Hopkinsi Ülikooli Meditsiinikooli andmetel kasvas ajavahemikus 2000–2014 sootüsistamise lõikuste arv neli korda: 3,87 saja tuhande patsiendi kohta ja 14,22 lõikust 100 000 patsiendi kohta. Viimastel aastatel lõigatakse USAs ligikaudu 9000 sooväänikut aastas.
Toimetas Karol Kallas