Postimees nendib oma juhtkirjas, et viimastel nädalatel on Facebookist üle käinud justkui omamoodi viirus, mis kustutab segastel asjaoludel inimeste postitusi, kuna väidetavalt ei vasta need sotsiaalmeediaplatvormi reeglitele.
"Sotsiaalvõrgustik teatab näiteks, et ei luba hankida "meeldivaks märkimisi, jälgimisi, jagamisi või videovaatamisi eksitaval viisil". Sellele lisandub hoiatus, et kui reegleid korduvalt rikkuda, on karistus juba karmim. Facebooki reeglid on segasevõitu, ettevõtte endaga ühendust saada pole võimalik," leiab lehe toimetus.
Näiteks toovad nad välja, et hiljuti piirati mitmete [konservatiivsete – toim.] riigikogu liikmete Facebooki kontosid, mis tekitas küsimusi tsensuuris ja pealekaebamises.
Postimees on pigem arvamusel, et tõenäoliselt siiski keegi ei kaevanud, vaid tehisintellektil põhinev süsteem, mida Facebook kasutab sisu modereerimisel juba umbes kolm aastat, kammib järjepanu postitusi läbi.
Nenditakse, et inimestel tavaliselt selliste otsuste juures rolli pole ning kõik teeb arvutiprogramm ära. Samas pole tehisintellekt endiselt ülearu nutikas, vaid otsib lihtsalt teatud mustreid, näiteks logosid, sõnu või kordusi. Eesti keelsete postituste puhul on aga õige konteksti tabamine veel muidugi jupp maad keerulisem.
Leitakse, et kui veel umbes tosinkond aastat tagasi räägiti sellest, kuidas sotsiaalmeediast pidi saama meie uus kollektiivne aju, siis praeguseks on juba päris hästi näha, et sellega ei läinud just kõige paremini.
"Kui sotsiaalmeedia ja tehisintellekt kokku panna, pole tagajärg kõigi etem. Igal juhul paistab, et inimkond võib oma kollektiivset aju veel tükiks ajaks ootama jääda, sest praegused lahendused on täiusest üpris kaugel," leiab Postimehe toimetus kokkuvõtvalt.
Toimetas Martin Vaher