Prantsuse parlamendiliikmed hääletasid hiljuti Euroopa Liidu poolt 2035. aastaks kavandatud sisepõlemismootorite müügikeelu vastu.
Teema on Prantsusmaal tundlik, kuna riigi autotootjad on mures keelu tagajärgede pärast nende äritegevusele. Tänaseks on olukord jõudnud poliitilise tupikuni, kuna formaalselt peaksid Euroopa Liidu õigusnormid omama suuremat õigusjõudu kui liikmesriikide (sh Prantsusmaa) parlamentide poolt vastu võetud õigusaktid.
Prantsusmaa oli võtnud endale algselt siseriikliku kohustuse lõpetada uute sisepõlemismootoriga autode müük aastaks 2040. Kuid see tähtaeg toodi ettepoole seoses hilisema ELi määrusega, mis sätestab, et sisepõlemismootoriga autode müügi keeld peaks jõustuma juba 2035. aastal.
Prantsuse parlamendis toimus valitsuse taotlusel tavapärane seaduseelnõu menetlus, mille käigus parlamendiliikmed hääletasid uue seaduseelnõu poolt, mis sisaldas mitmesuguseid sätteid Prantsuse õiguse ühtlustamiseks Euroopa Liidu õigusaktidega. Asjad ei läinud aga plaanipäraselt.
Nimelt hääletasid Prantsuse parlamendiliikmed 17. veebruaril ELi sisepõlemismootoriga autode müügi keelamise direktiivi Prantsuse õigusesse ülevõtmise vastu. Seega tekitati institutsionaalne pretsedent, pidades silmas EL-i õiguse ülimuslikkuse printsiipi.
Siinkohal olgu mainitud, et Prantsuse Rahvusassamblee oli hääletuse ajal väga hõredalt mehitatud. Nimetatud tulemus saavutati üksnes tänu (rahvuslastest konservatiivide) Rassemblement National (RN) fraktsiooni sihikindlale tegutsemisele sisepõlemismootorite keelustamise vastu.
RN-i ponnistusi saatis edu ning hääletus võideti 34 häälega 30 vastu, käivitades koheselt režiimitruus meedias diskussioonid RN-i juhi Marine Le Peni väidetava keskkonnapõlglikkuse teemal.
RN-i parlamendiliikmed põhjendasid oma positsiooni seoses sooviga tagada äraelamise võimalikkus kõige kesisemates oludes toime tulevatele peredele. „Kõige vaesemate perede jaoks kujutab elektriauto ostmine endast teostamatut unistust," sõnas RNi parlamendiliige Matthias Renault. „Euroopa autotööstus ei ole praeguses etapis ette kirjutatud üleminekuks lihtsalt valmis."
Ootamatu toetus RN-le tuli aga Macroni partei parlamendiliikmelt, kes usuvad – vastupidiselt valitsuse enda arvamusele–, et arutelu sisepõlemismootorite keelustamise osas ei ole kaugeltki lõpetatud ei Pariisis ega Brüsselis, mistõttu pole euroliidu direktiivi innukal ülevõtmisel mõtet, pidades silmas, et 2026. aastal on oodata EL-i vaheraportit keskkonna säästlikkuse sammude rakendamisest.
RN-i vastased rõhutavad, et autotootjad on juba kohustunud liikuma elektrifitseerimise suunas, pidades silmas 2035. aasta tähtaega. Kuigi on tõsi, et autotööstus ei ole esitanud EL-i plaanide osas ametlikku protesti, on tõsi ka see, et spetsialistide seas kasvab mure Euroopa autotööstuse tuleviku pärast seoses elektriautode langeva populaarsusega ning kasvava konkurentsiga Hiina tootjatelt.
Elektrisõidukite registreerimine on terves Euroopas juba mõnda aega langenud.
„Selle segmendi müük väheneb juba neljandat kuud järjest," märgib erialaajakiri Journal de l'Automobile. Üksnes mitte-laetavate hübriidsõidukite läbimüük on üleüldisele elektriautode entusiasmi langusele vastu pidanud.
Hiina poliitika müüa oma elektrisõidukeid väga konkurentsivõimeliste hindadega on viinud aga üha uute tollimaksude kehtestamiseni, millega püütakse turgu tasakaalustada.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on omalt poolt lubanud konsulteerida autotootjatega ning teatanud märtsis algavast tegevuskavast, et aidata Euroopa autotootjatel "elektrifitseerimise" plaani täita.