Prantsusmaa saatuse pärast muret tundvate erusõjaväelaste hinnangul teevad poliitikud politseiüksusi meeleheitel kollavestide vastu saates korrakaitsejõududest patuoinad ja oma selgrootule poliitikale kaasaaitajad. Foto: Scanpix

Kümned Prantsusmaa kõrged erusõjaväelased leiavad avalikus pöördumises, et kui radikaliseerunud “äärelinna islamistlikel hordidel” ja vasakäärmuslastel edaspidigi vabalt märatseda lubatakse, toob see kaasa kodusõja ning süüdi on selles ainult arenguid tegevusetult pealt vaatavad poliitikud. 

Prantsusmaa parema ilmavaatega väljaandes Valeurs Actuelles (e.k – tänapäeva väärtused) avaldati 21. aprillil, nõndanimetatud “Alžeeria putši” 60. aastapäeval, avalik kiri, millele olid alla kirjutanud kakskümmend kõrget erusõjaväelast, kellest mõned on riigi avalikus elus väga tuntud. Alljärgnevalt on avaldatud Prantsusmaa tsivilisatsiooni; riigi, rahvuse ja kultuuri pärast muret tundvate erusõjaväelaste avalik pöördumine täismahus.

Härra president,
daamid ja härrad valitsuses,
daamid ja härrad parlamendiliikmed,

Aeg on tõsine ja Prantsusmaad ähvardab surmaoht. Meie, kes ka pensionipõlves jääme Prantsumaa sõduriteks, ei saa tänases olukorras jääda ükskõikseks meie kauni riigi saatuse suhtes. 

Meie kolmevärvilised lipud ei ole lihtsalt riidetükk, vaid sümboliseerivad traditsiooni ja inimesi, kes olenemata nahavärvist või usust, on teeninud Prantsusmaad ning andnud tema eest oma elu. Neile lippudele on kuldsete tähtedega kirjutatud sõnad “Au ja Isamaa”. Täna nõuab meie au, et me mõistaksime hukka kodumaad tabanud hävingu. 

– Me mõistame hukka hävingu, mis “rassismivastase võitluse” sildi all teenib ainult ühte eesmärki: tekitada meie riigi pinnal rahutusi ja kogukondade vahelist vaenu. Täna räägitakse palju rassismist, põlisrahvastest ja dekoloniseerimisest. Tegelikult soovivad selliste ideede vihkamisest ajendatud fanaatilised pooldajad rassisõda. Nad jälestavad meie riiki, tema traditsioone ja kultuuri ning tahavad teda hävitada, röövides temalt mineviku ja ajaloo. Monumentide kaudu rünnatakse ajaloolisi sõjaväe- ja tsiviilelu suurkujusid. Sobimatuteks kuulutatakse sajandeid kasutusel olnud sõnad.

– Me mõistame hukka hävingu, mis islamismile ja äärelinna hordidele toetudes on loonud rahvusgetod, kus ei kehti meie põhiseadus, vaid sellega vastuolus olevad dogmad. Iga prantslane, olenemata tema veendumustest või uskmatusest on Prantsusmaal kodus igal pool. Ei saa ega tohi olla ühtegi linna või linnaosa, kus vabariigi seadused ei kehti. 

– Me mõistame hukka hävingu, sest võimude poolt meeleheitel kollaste vestidega prantslaste vastu politseiüksuseid saates, tehes sedasi neist hävingule kaasaaitajad ja patuoinad, külvatakse rahva seas ainult viha. Samas te ei takista ebaseaduslikult tegutsevaid kapuutsiga varjatud [mõeldud on vasakäärmuslasi, Antifat] isikuid, kes rüüstavad ettevõtteid ja ähvardavad samu korrakaitsejõude. Kuid korrakaitsejõud täidavad ainult korraldusi, mis tihti on vastuolulised, mille olete andnud neile teie, võimu juures olijad. 

Ohud kasvavad ja vägivalda on iga päevaga üha rohkem. Kes oleks kümme aastat tagasi osanud ennustada, et õpetajal raiutakse kooli ees pea maha? Meie, rahva teenrid, kes on alati olnud valmis oma eluga riskima – nagu nõuab meie sõjaline staatus – ei saa jääda selliste arengute pealtvaatajateks.

Sellepärast on äärmiselt vajalik, et need, kes juhivad meie riiki, leiaksid endas julgust nende ohtude kõrvaldamiseks. Selleks pole tihti vaja midagi muud, kui jõuliselt rakendada seaduseid, mis on juba olemas. Ärge unustage, et nii nagu meil, on teie selgrootust ja süüdlaslikust vaikimisest kõrini suurel enamusel meie kaaskodanikest.

Belgia Katoliku Kiriku juht kardinal Mercier on öelnud: “Kui kõikjal valitseb ettevaatlikkus, siis julgust ei leidu kuskil.” Seega prouad ja härrad, aitab logelemisest, aeg on tõsine ja ees ootav töö on tohutu. Ärge raisake aega ja teadke, et me oleme valmis toetama poliitikaid, mis kaitsevad meie rahvust.

Teisest küljest, kui midagi ette ei võeta, levib ühiskonnas üha jõulisemalt lodevus, mis toob lõpuks kaasa plahvatuse ja meie sõjaväeteenistuses olevate seltsimeeste sekkumise, kes peavad kaitsma meie tsivilisatsiooni väärtuseid ja seisma meie rahvusriigis meie kaasmaalaste eest.

Me näeme, et kui tänaseid arenguid mitte midagi ette võttes jätkuvalt pealt vaadatakse, siis üha kasvavale kaosele teeb lõpu homme puhkev kodusõda ja selles hukkuvad tuhanded inimesed, kelle surmade eest vastutate teie.

Toimetas Karol Kallas