Prantsusmaast sai emaspäeval esimene riik maailmas, mis kirjutas oma põhiseadusesse õiguse tappa sündimata lapsi. Versailles' lossis toimunud kahe parlamendikoja ühishääletusel toetas abordiõigusele põhiseadusliku kaitse andmist 780 saadikut ning vastu hääletas kõigest 72. Pärast otsuse vastuvõtmist aplodeerisid parlamendisaadikud sellele püsti seistes.
Selle otsusega muutis parlament 1958. aastal vastu võetud põhiseadust, et lisada sinna naistele "garanteeritud vabadus" oma sündimata laste tapmiseks, vahendab BBC.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes oli lubanud muuta abordiõiguse tagasipööramatuks, sätestades selle põhiseaduses, kirjeldas seda sammu "Prantsuse uhkusena", mis saatis universaalse sõnumi.
Abort on olnud Prantsusmaal seaduslik alates 1975. aastat, kuid küsitluste kohaselt toetas siiski umbes 85% prantslastest sellele ka põhiseadusliku kaitse andmist. Alates abordi seadustamisest on Prantsusmaal tapetud umbes kaheksa ja pool miljonit sündimata last.
Eilne otsus kujutas endast 25ndat muudatust kaasaegse Prantsusmaa põhiseaduses ning esimest alates 2008. aastast. Sellega sai Prantsusmaast nüüd esimene riik maailmas, mille põhiseaduses on naistele tagatud õigus tappa oma sündimatuid lapsi.
Pärast hääletust kuvati tähistamiseks ka Pariisi Eiffeli tornile kiri "Minu keha, minu otsus" (My Body, My Choice).
Enne hääletust ütles Prantsusmaa homoseksuaalist peaminister Gabriel Attal parlamendile, et abordiõigus olevat ohus ning selle põhiseadusesse kirjutamisega saadetakse sõnum kõigile naistele, et nende keha kuulub neile ning keegi ei saa nende eest otsustada.
Seda otsust on aga tugevalt kritiseerinud abordivastased organisatsioonid ning samuti Vatikan. "Ei saa olla mingit õigust võtta inimeselt elu," teatas Vatikan oma avalduses, väljendades seega samasugust muret nagu Prantsuse katoliku piiskopid. Vatikan kutsus üles "kõiki valitsusi ning kõiki religioosseid traditsioone tegema oma parimat, et selles ajaloo faasis muutuks elu kaitsmine absoluutseks prioriteediks".
Katoliiklike Perede Ühenduse president Pascale Moriniere nimetas seda otsust aga abordivastaste aktivistide lüüasaamiseks, vahendab Reuters.
"See on samuti lüüasaamine naiste jaoks ning muidugi ka kõigi laste jaoks, kes ei näe kunagi päevavalgust," lisas ta.
Tema hinnangul ei olnud mingit vajadust lisada abordiõigust põhiseadusesse. Ta leiab, et Prantsusmaa importis selle arutelu siia Ühendriikidest, kus kaotati hiljuti põhiseaduslik õigus sündimata laste tapmisele. Tema sõnul tekkis seetõttu feministlike liikumiste seas paanika, mistõttu soovisid nad abordiõiguse nii-öelda põhiseaduse kivisse raiuda.
Parempoolne poliitik Marine Le Pen kritiseeris küll Macroni selle pärast, et too kasutas rahva seas populaarset abordiõiguste teemat endale poliitiliste punktide kogumiseks, kuid hääletas oma erakonnaga siiski sündimata laste tapmisele põhiseadusliku kaitse andmise poolt.
"Me hääletame selle põhiseadusesse lisamise poolt, kuna meil pole sellega mingit probleemi," ütles Le Pen enne hääletust. Samas arvas ta aga, et tegemist ei olnud ajaloolise sammuga, kuna keegi ei ohusta abordiõigust Prantsusmaal.
Toimetas Martin Vaher