President Kersti Kaljulaid on oma ametiaja esimese kahe kuu jooksul juba mitu korda mõista andnud, et tema suhtumine kirikusse on teistsugune. Äsja ütles president, et jõulud ja kirik ei käi kokku. IRLi riigikogu fraktsiooni juht Priit Sibul aga küsib, mismoodi on see kooskõlas Kaljulaidi sooviga erinevaid inimgruppe ühendada.
Ametisse astumisel keeldus Kersti Kaljulaid erinevalt oma eelkäijatest tänujumalateenistusest kirikus, põhjendades seda väitega, et "riiklike tähtpäevade, samuti kiriklike pühade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus kirikuskäik pole olnud minu jaoks varem nende tähtpäevade osa."
"Ma austan inimeste usuvabadust. Ma pean lugu tööst, mida kogudused teevad ühiskonna nõrgemate abistamiseks. Ja ma austan inimeste soovi ja traditsiooni kaasata kirikut oma igapäevastesse tegemistesse," lisas Kaljulaid toona.
Novembris kohtus president Kaljulaid EELK peapiiskop Urmas Viilmaga ja kinnitas, et kogu rahva presidendina ei unusta ta kindlasti ka Eesti erinevate kirikute ja koguduste panust ühiskonna teenimisse.
Peapiiskop Viilma hinnangul oli esmakohtumine äärmiselt meeldiv ja positiivne ning talle ei jäänud muljet, et president ei tahaks teha koostööd kirikuga või mõne teise ühiskonna grupiga.
Jõulud ja kirik ei käi kokku
Kuid laupäeval, 17. detsembril, pahandas ilmselt paljusid kristlasi Kaljulaidi intervjuus väljaandele Meie Maa esitatud väide, et jõulud ja kirik "ei käi kokku".
Vestluses osalenud Mart Soidro tõdemusele, et jõulude juurde kuulub kirikus käimine, reageeris president Kaljulaid hüüatusega: "Ei käi! Kuule, jõul on üks vana sõna, mis seostub pööripäevaga."
Kui teine vestluses osalenu, tuntud jumalapilkaja Andrus Kivirähk väljendas heameelt, et Eestil on lõpuks ilmalik president, kostis Kaljulaid: "Igaühel peab vabadus olema. Ja usuvabaduse teine pool on uskumatuse vabadus."
Priit Sibul: see on kõike muud kui ühendamine
Presidendi väide, et jõulud ja kirik ei käi kokku, on tekitanud hämmingut erinevatesse konfessioonidesse kuuluvates kristlastes.
"Kui president ametisse astus, siis ta rääkis erinevate gruppide ühendamisest. Seda enam tundub mulle üsna kummastav, kuidas ta on selle lühikese perioodi jooksul kristlastesse, kristlikesse väärtustesse ja tähtpäevadesse suhtunud. See kõik tähendab minu jaoks muud kui katset ühendada erinevaid gruppe," ütles Delfile riigikogu liige Priit Sibul (IRL), kes on usutunnistuselt õigeusklik.
"Meie arusaam ajaloost põhineb oluliselt kristlikel väärtustel. Selles kontekstis ei ole küsimus niivõrd kristlike tähtpäevade tähistamises, vaid ajalooliste sündmuste ja traditsioonide hoidmises ja säilitamises," märkis Sibul ja lisas, et keegi ei pea ju käima armulaual või lugema meieisapalvet, kui ta seda ei soovi.
"Kui võtame näiteks luteri kiriku, mille liige ma ise küll ei ole, siis tegemist on vaieldamatult suurima mittetulundusliku ühendusega, mis seob inimesi. Tuleks nendesse inimestesse suhtuda positiivselt."
Kirikukülastus Harju-Ristis
Reedel, 16. detsembril, külastaski Kaljulaid oma Harjumaa-visiidi raames Harju-Risti kirikut. Sealne kogudus on aktiivne ja majutab muuhulgas pagulasperet.
Sündmusest teatas peapiiskop Urmas Viilma oma Facebooki-lehel:
"Kuigi tänaseks on jäänud kõigile pigem see tunne, et president Kersti Kaljulaid ilmaliku presidendina kirikuga kuidagi ei suhestu, oli tema eile lõppenud Harjumaa visiidi ametlikus kavas Risti kiriku ja koguduse külastus. President tutvus koguduse tööga, mis on aktiivselt kohaliku kogukonnaga seotud, tutvus kirikus tehtud restaureerimistöödega, süütas küünla Risti kirikuaeda rajatud surnult sündinud laste mälestusplatsil (Vaikuse Laste Rahupaik), tutvus Risti koguduse poolt vastu võetud pagulasperega ning leidis aga kõneleda koguduse elust ja tegevusest õpetaja Annika Laatsi ja koguduse aktiivi teiste liikmetega kogudusemajas kohvilauas."
Uuring – mida arvab rahvas?
Detsembri alguses avaldatud uuringu kohaselt peaks 61 protsendi Eesti elanike arvates president Kersti Kaljulaid osalema jõulujumalateenistusel.
Samas selgus uuringust, et presidendi otsust mitte osaleda tänujumalateenistusel ametisse astumise puhul Eesti elanikud enamuses probleemiks ei pea, kiriku liikmetega võrreldav 30 protsenti elanikkonnast aga peab.