Riigikogus toimunud riikliku tähtsusega küsimuse arutelul rohepöördest tõdes Tallinna Tehnikaülikooli energeetikaprofessor Alar Konist, et põlevkivienergia peab jääma, kuna on olemas efektiivne süsiniku kinnipüüdmise tehnoloogia ning taastuvenergia ei suuda elektrisüsteemi ja -varustuskindlust üleval hoida.
„Ja viimane küsimus, mis mul endal tekkis, on see, kas taastuvenergia kõrval on kohta ka põlevkivil. Ehk minu tänase ettekande põhisõnum teile on see, et jah, kõik tehnoloogiad on tegelikult olemas, et me võiksime ka tulevikus põlevkivi kasutada. Mitte mingisuguseid keskkonnaalaseid piiranguid ei ole ja see on ainult poliitiline otsus, kas me tahame seda kasutada või ei taha. Ehk ei tohiks väita seda, et me ei saa põlevkivi kasutada. See on meie enda otsustada, kas me tahame või ei taha. Ja kui me tahame, siis millises mahus," sõnas Konist riigikogu liikmetele, vahendab ERR.
Konist märkis, et juba ammu on olemas süsiniku kinnipüüdmise tehnoloogia ning seda saab kasutada ka põlevkivist elektri tootmisel süsiniku püüdmiseks. Samuti saab kinnipüütud süsinikku kasutada ka erinevates keemilistes protsessides, sidudes seda teiste keemiliste ühenditega, näiteks paberi tootmisel või taimekasvatuses. Kindlasti tuleks tema sõnul vaadelda põlevkivi ja selle põletamisel saadavaid produkte võimaliku toormena tsemendi ja väetise tootmisel.
„Meil on kõik tehnoloogilised võimalused olemas, mida iganes me tahame kasutada tulevikus energia tootmiseks," tõdes professor ja osutas ka sellele, et energiatootmisest tekkivaid kõrvalprodukte on võimalik edukalt ära kasutada.
„Mina isiklikult täna ütlen küll, et mingisugust paremat alternatiivi meil täna reguleeritavate tootmisvõimsuste osas ei ole kui põlevkivi," ütles Konist, kelle hinnangul peaks reguleeritavad elektritootmise võimalused katma ära tiputarbimise ehk 1600 MW. Ideaalis võiks reguleeritavaid võimsusi isegi kaks korda rohkem olla, kuna elektritarbimine kasvab ja vanad põlevkivielektrijaamad on vaja asendada uutega.
Ühtlasi rääkis Konist, et kliimamuutuste osas ei ole õige näha selle taga ainult inimtegevust ja muutuste tegelikud põhjused pole lõpuni selged: „Ma arvan, et õiget vastust täna nendes kliimamuutustes, ma mõtlen õiget vastust, mis oleks ammendav, mis vastaks kõikidele nendele asjadele ehk komponentidele, mis seda muutust võiks põhjustada, tegelikult ei ole. Ainukene asi, milles me ju vist saame ühiselt nõustuda, on see, et kliima muutubki ajas. Aga see, et mis see põhitegur on, seda mina ei oska teile vastata."
Toimetas René Allik