Kommenteerides riigikohtu otsust jätta EKRE valimiskaebused formaaljuriidilistel põhjustel sisuliselt läbi vaatamata, tõdes rahvuskonservatiivide juht Martin Helme, et kui valimisprotseduure ei saa vaadelda ega kontrollida, on tegemist valimiste simuleerimisega ja sellest tulenevalt ei ole Eestis legitiimset parlamenti ega legitiimset valitsust.
Martin Helme ütles 2. aprilli raadiosaates „Räägime asjast", et riigikohus EKRE kaebuse sisulise küljega ei tegelenud, vaid puges formaalsuste taha ja jättis arutamata põhiküsimuse, kas e-valimised viidi läbi seaduslikult ja põhiseadust järgides.
„Poliitiline järeldus on minu meelest üsna lihtne: Eestis ei ole legitiimset parlamenti, Eestis ei ole legitiimset valitsust, Eestis on liberaalne režiim, mis taastoodab ennast selle kaudu, et ta ongi võimul," nentis Martin Helme ja jätkas:
„Aina rohkem ja rohkem meenutavad valimised Eestis ikkagi nõukogude aega, kus ka ju toimusid valimised ja inimesed käisid hääletamas, aga see on demokraatia simuleerimine. See on simulaakrum – simuleeritakse protseduure. Aga protseduuride kardina taha või kulissi taha me näha ei saa – ja see on kogu e-valimiste põhiprobleem, et me küsisime ja ei saanud kontrollida. Üle poole valijatest väidetavalt käis hääletamas elektrooniliselt… Kas päriselt käis või ei käinud, kas need inimesed päriselt olid olemas või ei olnud, kas need hääled läksid nii, nagu meile öeldi, või ei läinud, või läksid kuidagi teistmoodi, seda kontrollida ei saanud. Ja seda kaebust, mida me ütlesime, et häälte kokkulugemine ei ole avalik, nagu seadus ütleb, seda riigikohus lihtsalt ei arutanud. Kui üle poole valimistulemuse moodustanud häältest on saadud niimoodi, et seda ei ole võimalik kontrollida, siis see on valimiste simuleerimine, see on demokraatia simuleerimine."
Martin Helme rõhutas, et valimistulemused ei saa olla usu küsimus ning tal ei ole kohustust uskuda.
Kaassaatejuhi Mart Helme sõnul lollitati EKRE-t kaebuste esitamisel tähtaegadega, millest ei saa kinni pidada: ühelt poolt öeldakse, et kaebust ei saa sisse anda, sest valimiskomisjon ei ole oma otsust avalikustanud; siis, kui valimiskomisjon selle avalikustab, selgub, et kaebuse esitamise tähtaeg on juba möödas. Mart Helme sõnul kinnitab kõik seda, et valimised on võltsitud ja võltsingute varjamiseks oli vaja leida formaaljuriidilised ettekäänded, et võltsinguid ei ole võimalik paljastada.
„See on täpselt minu tõlgendus ja mitte keegi ei lükka seda tõlgendust ümber. Oma Kafka protseduuridega teie seda tõlgendust ümber ei lükka. Valimised on võltsitud, sisuliselt toimus 5. märtsil liberaalne riigipööre, selle kinnistamine valimiste simuleerimise kaudu," märkis Mart Helme.
Martin Helme nõustus, et praegu „on võimule aidatud või on väga küsitaval viisil saanud võimule Brüsseli-meelne või brüssellistlik-globalistlik liberaalide ühispartei."
Saates telefoni vahendusel osalenud vandeadvokaat Paul Kerese hinnangul on elektroonilise hääletamise regulatsioon, mis peaks tagama selle turvalisuse, vaadeldavuse, avalikkuse ja usaldusväärsuse, väga kesine ning on sätestatud seadustest ja määrustest alamal seisvate aktidega riigi valimisteenistuse ja vabariigi valimiskomisjoni poolt, mis kujutavad endast haldusakte, mis peaksid olema mõeldud üksikjuhtumite reguleerimiseks.
„See lihtsalt ei ole konstitutsiooniliselt õige, sellepärast et valimised on üks demokraatliku riigielu korraldamise kesksemaid küsimusi ja riigikohus on juba ammu öelnud, et kõik valimistega seonduvad olulised küsimused tuleb ära lahendada seadusega, mida ta antud juhul ei ole," ütles Keres.
Miks aga jäi EKRE kaebus sisuliselt käsitlemata? Paul Keres selgitas, et kaebuse esitamise kord on üksjagu segadust tekitav ja ning kaebuse läbivaatamata jätmist põhjendati sellega, et valimiskomisjoni toimingu vaidlustamisega jäädi hiljaks. Riigikohtu loogika kohaselt kõik järgmised valimistoimingud legitimeerivad eelmised rikkumised ning iga rikkumist tulnuks vaidlustada ettenähtud lühikese tähtaja jooksul just siis, kui see aset leidis.
„Ja sõltumata sellest, et see rikkumine lõppkokkuvõttes viib ebaseaduslike valimistulemusteni – mis ta minu arvates viis –, siis sellest hoolimata seda rikkumist täna enam käsitleda ja kohtuotsuse aluseks võtta ei saa."
Kerese sõnul ei ole e-valimiste puhul rikkumisi väga lihtne tuvastada – selleks on 99,9 protsendil juhtudest vaja kasutada eriteadmisi omavate isikute abi. Seda arvestades oleks rikkumiste avastamise korral siiski õige neid menetleda ja sisuline lahend teda sõltumata sellest, kas rikkumise algne põhjus peitub mingis varasemas perioodis.
Martin Helme märkis, et kui valimisteenistus ise mingeid dokumente kaebuse esitamise tähtaja jooksul ei avalda, siis ei olegi arusaadavat joonist, millal on õige aeg kaebust esitada. Ja kui vaidlustada saab üksnes üksikut konkreetset sammu, siis ei olegi võimalik tervikuna e-valimiste põhiseaduspärasust kontrollida.
Paul Keres väljendas veel arvamust, et edasikaebamisel Euroopa kohtusse väljavaateid pole ja nüüd peaks riigikogu valimisseaduse ette võtma ja asuma seda parandama.
Toimetas Veiko Vihuri