Raadiosaates „Räägime asjast", mille avalik salvestus toimus laupäeval Pärnus, kommenteerisid EKRE juhid Mart Helme ja Martin Helme ühe teemana meedias avaldatud nimekirja EKRE liikmetest, keda on erinevate õigusrikkumiste eest karistatud. Mart Helme sõnul peab ajakirjanik olema saanud EKRE kohta materjali riigiametniku käest ning see ametnik istub Toompuiesteel majas, millele on tehtud suur ilma akendeta juurdeehitus.
Martin Helme rõhutas, et loomulikult ei soovi nad näha erakonnas kurjategijaid ja see on kirja pandud ka EKRE põhikirja, et erakonda ei võeta vastu ja erakonnas ei tohi olla inimesi, kellel on kehtiv kriminaalkaristus. Seda saab kontrollida karistusregistrist – kuid iga päring maksab neli eurot.
Kui EKRE sooviks kõiki oma 8800 liiget karistusregistri abil kontrollida, läheks see erakonnale maksma 35 000 eurot. Martin Helme väljendas kahtlust, et Eesti Päevalehe toimetus maksis 35 000 eurot ja rohkem veel, et noppida registrist välja kõik EKRE ja ka teiste erakondade liikmed.
„Nüüd me jõuame päris ivani. Sellest 264-st, kui ma õiget numbrit mäletan, umbes 50 inimest on karistusregistris," jätkas Martin Helme. „Ülejäänuid – üle kahesaja inimese – ei ole karistusregistris, vaid on mingites muudes registrites ja andmebaasides, millele näiteks meil ligipääsu ei olegi ja mille läbi tuhnimiseks pead sa minema erinevatesse kohtuarhiividesse, mis kõik ei ole sugugi digitaliseeritud. Ja millel on veel eraldi riigilõivu vaja maksta."
„Ja kui nüüd keegi tahab mulle öelda, et ajakirjanik on nagu nokitsenud natukene kõikide nende andmebaaside kallal, siis ma väidan, et selle töö tegemiseks läheb ikka mitu kuud aega ja läheb väga suur summa raha. Ja ma selle põhjal väidan täiesti kindlalt, et need andmed on ajakirjanikule antud riigiametniku poolt," rääkis Martin Helme ja väljendas kahetsust, et see nimekiri anti kohe ajakirjandusele, mitte ei toodud EKRE-sse.
„Ja see ametnik istub Toompuiesteel Tallinnas, selles pole kahtlustki," lisas Mart Helme.
Mart Helme sõnul on erakondade liikmeid suurusjärgus 50 000 – kõigi nende inimeste elu jooksul toime pandud seadusrikkumiste välja selgitamine ei ole ühele ajakirjanikule jõukohane.
„Meil ei ole ligipääsu kõikidele nendel andmebaasidele," rõhutas Martin Helme veel kord.
„Aitäh, et meie eest töö ära tegite," tänas EKRE esimees Mart Helme nimekirja kokkupanijaid ning lubas, et kehtiva kriminaalkaristusega inimesed arvatakse erakonnast välja.
„See on selge süvariigi poolne sekkumine poliitikasse, see on julgeolekuasutuste sekkumine poliitikasse, mis on neile seadusega keelatud," nentis ta ning lisas, et EKRE võimule tulles pannakse julgeolekuasutustele päitsed pähe.
Saade „Räägime asjast" on eetris igal pühapäeval Tre Raadios, raadios Ring FM ja Kuressaare Pereraadios – hommikul kell 11.00 ja õhtul kordusena kl 21.00. Saadet saab järelkuulata siit.
Kokkuvõtte tegi Veiko Vihuri
TÄIENDATUD (30.01.2019):
Allpool on Eesti Päevalehe ajakirjaniku Joosep Tiksi kommentaar.
Palju poleemikat on tekitanud küsimus, kust on need andmed saadud. Riigi Teatajas on kõik kohtutoimikud avalikult üleval. Tuleb vaid lasta äriregistris olev erakonna liikmete nimekiri programmiga läbi Riigi Teataja kohtulahendite otsingu. Täiesti edukalt saab seda ka ise käsitsi proovida: ülaribas on „kohtuteave", sellest vajutada „kohtulahendite otsing". Täita ainult väli „lahendi tekst".
Käsitsi on seda loomulikult keerulisem teha. Programmi kood on iseenesest lihtne, umbes nagu käsklused „if" ja „else" Phytoni programmeerimiskeeles. Kui inimese nimi annab Riigi Teatajas vaste, sordib programm välja viite kohtutoimikutele. Tühja tulemusega ei tee midagi. Erakondadel, kellel on ligipääs liikmete isikukoodidele, oleks endal isegi lihtsam seoseid otsida. Muidugi tuleb andmeid edasi käsitsi sortida. Vaadata näiteks, et kurjategijate hulka ei satuks kellegi nimekaim. Või kui kellegi nimi on Olev Ait ja kohtulahendisse on kirjutatud „talu hoovis olev ait", siis see välistada. Nii seda tehakse.
Vastulause: kahtlustused EPLi varjatud EKRE-vastases koostöös riigiametnikega on alusetud