EKRE esimees ja endine rahandusminister Martin Helme avalikustas raadiosaates „Räägime asjast", et läbi Eestis tegutsevate pankade toimunud ulatuslikku rahapesu mittemärganud kaitsepolitsei hakkas hoopis salaja jälgima inimesi, kes tegelesid rahapesu vastase võitlusega, tõenäoliselt lootuses nende vastu kriminaalasi algatada.
Martin Helme sõnul on kaitsepolitseiameti juht Arnold Sinisalu teinud talle mitu korda haavunud märkuse, justkui oleks ta süüdistanud kapot, et selle töötajad on olnud rahapesus osalised.
„Seda ma ei ole kunagi süüdistanud, et keegi on seal altkäemaksu võtnud," ütles Helme. „Küll aga olen ma korduvalt öelnud ja jään selle juurde, et kapo ei tegelenud rahapesu tõkestamisega, ei tegelenud rahapesu uurimisega, ei tegelenud kogu selle tohutu korruptsiooni märkamisega ja ära hoidmisega. Vaat sellega ta ei tegelenud."
„Küll aga sain ma teada, et kapo algatas uurimise sel ajal, kui me Louis Freeh' lepingut tegime, ja kuulas pealt inimesi, kes olid seotud selle Louis Freeh' tegevusega. Kuulas pealt ja mõni aasta hiljem saatis kirja, et sel ja sel perioodil teie kommunikatsioone jälgiti seoses uurimisega," jätkas Martin Helme.
„Ehk siis: rahapesijaid nad ei kuulanud pealt, ei jälginud, ei olnud mingit uurimist. Aga rahapesu vastase võitlusega seotud inimesi – kujutad ette, kuulati pealt. Et mida nad ikkagi seal teevad? Äkki saab seina külge naelutada, et ikkagi see kolmemiljoniline leping oli korruptsioon või midagi? No ei saanud seina külge naelutada, lihtsalt leping lõpetati ära. Aga neid, kes tahavad rahapesu uurida, rahapesu takistada – neid kapo jälgis ja hoidis luubi all ja mingit kriminaalasja plaanis. Aga rahapesu ennast: no ei olnud, mitte midagi ei ole, siiamaani ei ole."
„Mina teen hoopis teise järelduse: oli hirm, et midagi võib välja tulla, mis osutab nendele inimestele, kes olid ikkagi segatud sellesse," lisas omalt poolt Mart Helme.
2020. aasta suvel palkas rahandusminister Martin Helme valitsuse volitusel FBI eksjuhi Louis Freeh' advokaadibüroo, et Eesti võiks saada osa kahjutasust, mida USA võimud võivad seoses ulatusliku rahapesuga Danske Bankilt ja Swedbankilt sisse nõuda.
Seda lepingut kritiseerisid toona eriti teravalt Reformierakonna poliitikud ning seda püüdsid hirmsasti maha teha ka peavoolumeedia väljaanded. 2021. aasta jaanuaris ametisse astunud Kaja Kallase valitsus lõpetas kõnealuse lepingu ühena esimestest asjadest.
Möödunud nädalal tuli uudis, et Taani suurim pank Danske Bank tunnistas end läbi Eesti filiaali toimunud pangapettuses süüdi ja nõustus kokkuleppega maksma kaks miljardit dollarit, millest 678 miljonit dollarit saab Taani riik.
Eesti riigile pole ette nähtud mitte midagi.
Toimetas Veiko Vihuri