Rahvuskonservatiivide juhid ja uue valitsuse liikmed Mart Helme ja Martin Helme andsid pühapäevases raadiosaates „Räägime asjast" ülevaate Marti Kuusiku ümber puhkenud skandaali käigust ja tagamaadest. Martin Helme hinnangul oli vastse ministri tagasiastumiseni viinud sündmuste näol tegemist filigraanselt ellu viidud infooperatsiooniga.
Uue valitsuse ametisse astumisele eelnenud nädalal saadeti Rakverre suuremate väljaannete dessant. Ajakirjanike tööpõld oli ära jagatud ja nad asusid süstemaatiliselt Kuusiku tuttavaid ja sugulasi läbi kammima, et leida väidetava perevägivalla tunnistajaid.
Leiti viis inimest, kellest kolm kuulub kõnelejate andmeil Reformierakonda ja kellest üks saaks asendusliikmena riigikogusse, kui praegune valitsus kukuks ning asemele astuks Reformierakond.
„Need otsad viivad kõik ikkagi tagasi meie andmetel Reformierakonna Rakvere aktiivi juurde," märkis Martin Helme.
Kas ajakirjanikele lekitati delikaatseid isikuandmeid?
Pärast seda helistasid ajakirjanikud nii Mart Helmele kui Martin Helmele, keeldudes samas Kuusikut perevägivallas süüdistanute nimesid avaldamast ja tunnistuste sisu lähemalt avamast. Alguses ei räägitud ka käevigastusest.
„Esimene oluline asi: kuidas saavad konfidentsiaalsed meditsiinilised isikuandmed niimoodi lekkida?" küsis Martin Helme ja viitas asjaolule, et Marti Kuusiku abikaasa käis oma vigastatud käega ka Tartus. „Ei ole võimalik, et Tartust inimesed Rakveresse seda infot andsid, see peab tulema andmebaasist. See on kõige selgem seaduserikkumine, kui niisugune isikuandmete leke toimub."
Mart Helme juhtis tähelepanu Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora sõnadele, et nad said vihjeid võimaliku perevägivalla kohta juba aasta tagasi. Helme sõnul on kuriteost teatamata jätmine seaduse rikkumine ning Moorale tuleks esitada kahtlustus. „Ka arstil on kohustus, kui ta kahtlustab perevägivalda, teha politseile teade."
Martin Helme tõi omakorda välja, et meedias viidatud Kuusikute abieluvaralepingu näol on tegemist lepinguga, millele kõrvalistel isikutel puudub juurdepääs. Küll aga on olemas elektrooniline andmebaas, mis sisaldab teatud infot ja millest on taas toimunud leke. Helme sõnul saavad nii meditsiinilised andmed kui info abieluvaralepingu kohta jõuda ajakirjanikeni ainult lekitamise teel.
„Me võime ju siin rääkida ja kes usub ja kes ei usu süvariiki, aga natuke nüüd mõtleme, et kuidas need andmed jõudsid korraga nelja väljaande toimetustesse, kes siis kõik lendasid kui püstoli stardipaugust asjaga tegelema," ütles Martin Helme.
Ta peatus veel ühel lekkel. Nimelt esmaspäeva hommikul kohtusid Mart ja Martin Helme väga väikeses ringis peaministriga. Ruumis oli neli inimest. Juba tunni aja pärast oli info kohtumise sisu kohta Postimehes. Martin Helme küsimusele, kuidas see võimalik on, vastati, et presidendi kantseleist helistati ja paluti kohtumisest ülevaadet.
Infooperatsiooni ajastus ja põhjus
Meedia pani pommi lõhkema ministrite ametivande andmise ajal. Sellise ajastuse mõte oli Martin Helme hinnangul tekitada uuele valitsusele võimatu ja ebameeldiv olukord. Kriminaalasja kiiresti ja operatiivselt algatades keerati vinti peale.
Martin Helme sõnul kaitsesid nad Marti Kuusiku jätkamist ministriametis, ent muudatuse tõi see, kui „ilmutakse koduukse taha ja naisele tehakse ettepanek minna ära varjupaika, et ta saaks hakata andma ütlusi oma mehe vastu. Kui ikkagi juba hakatakse rääkima sellest, kuidas lapsed tuleb ära viia lastekaitsega."
Martin Helme sõnul pandi Kuusiku perekond sellise löögi alla, et inimesed ei kujuta ette, kui ränk see surve oli. „Selle must, sünge, räpane vari langeb ka presidendile," lisas Mart Helme.
„Marti Kuusik oli ideaalne inimene sellesse konkreetsesse ametisse – oma ettevalmistuse, oma varasema töökogemuse, oma teadmise, oma hariduse ja ka oma iseloomu poolest. Ja tema ütles väga selgelt välja, et tema läheb e-valimisi lahti võtma pulkadeks. Ja see on kindlasti üks põhjus, miks nii raevukalt talle kallale mindi," märkis Martin Helme.
Ta lisas, et väidetavalt on juba olemas selline meditsiiniline ekspertiis, mis ütleb, et sellist käeluumurdu, nagu naisel oli, ei saa põhjustada kukkumine, vaid löömine. „Kui keegi tuleb mulle rääkima, et prokuratuur alustab esmaspäeval uurimist ja teisipäeval on tal olemas meditsiiniline ekspertiis, siis püüdke neid lolle kusagilt mujalt… Võib-olla oli see ka bluff, me ei tea," ütles Martin Helme.
Ahistamissüüdistuste kasutamine poliitikas
Saates osalejad meenutasid Dominique Strauss-Kahni ja Brett Kavanaugh' juhtumeid. Neist esimene oli Rahvusvahelise Valuutafondi juht ning oma vaadetelt kriitiline neoliberaalse majanduskorralduse suhtes. Ta vahistati New Yorgi lennuväljal kahtlustatuna hotelliteenija seksuaalses väärkohtlemises. Kohus otsustas teda eeluurimise ajaks kautsjoni vastu mitte vabastada ja ta saadeti vanglasse. Kuid augustis 2011 otsustas prokurör kaebaja ebausaldusväärsuse tõttu tema vastu esitatud süüdistused tagasi võtta.
Niisamuti osutusid USA ülemkohtu kohtunikuks esitatud konservatiivsete vaadetega Brett Kavanaugh' vastu antud tunnistused alusetuks, kuigi meedias mõisteti teda mitu kuud süüdi. Ka WikiLeaksi asutajat Julian Assange'i püüti ahistamissüüdistusega.
„On tõsised süüdistused, on kõrge profiiliga avaliku elu tegelane – tulebki algatada uurimine, tulebki sellega tegeleda, tõde päevavalgele tuua," võttis Martin Helme teema kokku. „Toome siis tõe päevavalgele, viime uurimise läbi, et oleks kõigile lõplikult selge, et me ei peaks usu põhjal siin edasi minema. Aga see ei olnud ju eesmärk. Uurimise algatamise eesmärk ei olnud ju see, et selgitada välja tõde. Uurimise algatamise eesmärk oli see, et keerata veel üks vint peale klaperjahile."
„See on täiesti keskaegne nõiajaht," lisas Mart Helme.
Martin Helme hinnangul on lisaks väärtuste kriisile tegemist ka põhiseadusliku kriisiga – sest kui põhiseaduse alusväärtused nagu süütuse presumptsioon ei toimi, on olukord väga-väga murettekitav.
Saade „Räägime asjast" on eetris igal pühapäeval Tre Raadios ja raadios Ring FM – hommikul kell 11.00 ja õhtul kordusena kl 21.00. Esmaspäeva õhtul on saate kordus eetris Kuressaare Pereraadios. Saadet saab järelkuulata siit.
Kokkuvõtte koostas Veiko Vihuri