EKRE liidrid Mart ja Martin Helme väitsid oma hiljutises raadiosaates, nagu oleks just tänu erakonna tegevusele suuresti peatatud Rail Balticu raudteeprojekt. Kuigi Rail Balticu valmimine on tõepoolest juba pikemat aega graafikust maas, ei tasu siin aga EKRE "teeneid" näha. Vähemalt kaks erakonna juhtivat liiget on eraviisiliselt ka tunnistanud, et projekti "torpedeerimisega" tegeleda ei saa, kuna prioriteet on valitsust koos hoida.
Siseminister Mart Helme väitis saates, et projekt "tegelikult ei lähe edasi". "Jah, ostetakse maid ja istuvad mingid tüübid ja saavad korralikku palka. Aga tegelikult projekt seisab. Ja see on suurel määral tänu sellele, et me oleme ta seisma pannud," ütles minister.
Talle sekundeeris ka rahandusminister Martin Helme. "Tehakse asjakesi, mis on meie majandusele kasulikud nagunii. Kui Rail Balticu ülejäänud osa mitte kunagi ei tule, siis lennujaama sõitev trammiliin, mina arvan, et on hea, et meil on. See on tehtud Rail Balticu rahadega. Rail Balticu raudteed meil ei ole ja seda ei ole hakatud ehitama, aga meil on trammiliin lennujaama," ütles Helme.
Projekt on niigi graafikust maas
Tuntud Rail Balticu kriitiku Priit Humala sõnul on projekti valmimine graafikust maas juba pikemat aega – suuresti eelmiste valitsuste tõttu – ja EKRE roll ei pruugi selles eriti suur olla. Humal viitas riigikontrolli detsembris valminud auditile, mis näitas, et Rail Balticu puhul on tekkinud tegevuste elluviimisel, sealhulgas Eesti vastutada olevas osas hilinemisi ja osa tegevuste maksumuse prognoosid on suurenenud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) teatas toona, et osapooled teevad kõik endast oleneva, et projekt siiski valmiks kokkulepitud tähtajaks ehk 2026. aastaks. Riigikontrolli analüüs näitas aga, et Eesti riigi vastutusel olevad tegevused on keskmiselt rohkem kui kaks aastat rahastuslepetes kokku lepitud lõpptähtaegasid ületanud või ületamas. Projekti tähtaegset valmimist ei pidanud riigikontroll realistlikuks.
Näiteks hilines Eesti tegevustest Pärnu ja Ülemiste reisiterminali ehitus prognoosi kohaselt 5 aastat. Kogu Rail Balticu projekti tegevused kolme riigi peale kokku olid aga keskmiselt poolteist aastat rahastuslepetes kokku lepitud ajakavast maas.
Kui liikmesriik ei suuda aga kaasrahastust õigel ajal ära kasutada, on Euroopa Komisjonil õigus raha tagasi küsida. Samas on poolte kokkuleppel võimalik rahastusleppeid muuta, sealhulgas pikendada tegevuste elluviimise tähtaegasid ning jaotada tegevusi osadeks. Rahastuslepete elluviimise pikendamist on ministeeriumid ja projekti eestvedajad ka juba taotlenud.
Koalitsioonileping seob
"Suur osa viivitusest on juhtunud oluliselt enne seda, kui EKRE üldse valitsusse sai. Mingisuguseid asju nad võibolla on pidurdanud, täpselt ei tea," tõdes Humal.
Tema sõnul on EKRE juhtivad liikmed – küll mitte Helmed – talle ka otse öelnud, et prioriteediks on valitsuse koos hoidmine. "Üldine reegel on olnud, et koalitsioonilepingu järgi ei saa midagi teha. Seda ei ole, et nad huvi ei näitaks ja poleks seisukohta öelnud, aga leping seob käsist," märkis ta.
Rail Balticu kohta on koalitsioonileppesse kirjutatud üks lakooniline lõik. "Juhul kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Balticu projekti ootuspärast 81% kaasrahastust, vaatame üle projekti tasuvuse, trassi, ajakava ning kohalikud peatused. Seni jätkame ka tegevusi, mis toetavad Eesti taristut laiemalt," seisab tekstis. Järgmine ELi eelarveperiood algab 2021. aastast.
Praegune kriis Humala sõnul Rail Balticut veel otseselt ei mõjuta. Selleks ajaks, kui edasine rahastamine arutuse alla tuleb, on rasked ajad loodetavasti juba möödas. Praegu toimuvad Humala sõnul peamiselt projekteerimishanked ning projekti PR-tegevus.
Aas: Helme on ise raudtee eest võidelnud
Majandusminister Taavi Aas sõnas aga täna Helmete väljaütlemisi kommenteerides, et EKRE on projekti pigem toetanud, kui pidurdanud.
"Erinevalt masinatepurustajatest, kes nuiadega kangastelgi katki peksid, pole EKRE Rail Balticut lõhkunud. Vastupidi. Keskkonnaminister Rene Kokk mõtles kaasa, kuidas ühendust Euroopaga ehitada keskkonnasäästlikumalt ja rahandusminister Martin Helme seisis Euroopa Liidus uue perioodi rahajagamisel Rail Balticu eest niisama kindlalt, nagu Antant´i Läänerinne," rääkis Aas.
Tema sõnul ei pea Rail Balticu edenemise pärast muretsema, kuna koalitsioonileping näeb ette ehitusega jätkamise. "Martin Helme allkirjaga Rail Balticu investeeringute kavas on toodud välja pea 50 konkreetselt uue raudtee ehitusega seotud objekti ja mul on raske uskuda, et ta ei tea rahandusministrina, millele ta allkirja on andnud. Valitsuse ülemus, rahva poolt valitud riigikogu, on ratifitseerinud leppe Läti ja Leeduga, et Rail Baltic valmib," sõnas Aas.
Minister tõi välja ka pika loetelu tegevustest, mis praegu projektiga seonduvalt toimumas on. Näiteks on kõik 213 kilomeetrit raudteed Eestis ja Tallinna ning Pärnu terminalid projekteerimisel. Samuti käib alates mullu maist Saustinõmme viadukti ehitus, et Tallinna ringteed kasutavad autod saaksid üle raudtee sõita.
Veel võib välja tuua, et tänavu aasta lõpuks on välja kuulutatud hanked seitsme RB ristumise osas Harju- ja Raplamaal – 5 viadukti ning 2 ökodukti, sh Assaku ja Põrguvälja tee viaduktid, Rapla-Varbola tee maanteeviadukt ja Urge ja Laane ökoduktid Raplamaal. Kõigi nende puhul peaks ehitus algama hiljemalt 2021. aasta kevadel.