Reformierakonna noortekogu esimees Gaspar Šabad ülistab Postimehes avaldatud arvamusartiklis kooseluseaduse läbisurumist vastu partei valijate ja rahva enamuse tahtmist, nimetades seda läänelike väärtuste ja liberalismi kehtestamiseks ning esimeseks suureks lahinguvõiduks teel vaba ühiskonna poole.

Artikkel on nagu õpikunäide sellest, kuidas üks noor ja ambitsioonikas mees peaks käituma, kui ta tahab ajavaimust mitte sammugi maha jääda ning tõestada end oma partei ladvikule ideoloogiliselt truu alamana, kellele võib järjest enam võimupositsioone usaldada.

Noorhärra Šabad on suutnud kenasti põimida oma artiklisse idee sellest, et kõik, kes homosuhetele riikliku tunnustuse andmist ning perekonna ja abielu olemuslikku õiguslikku ümbermääratlemist ei toeta, kujutavad endast nõukogude aja jäänukit ja sellisena vaba maailma vastaseid.


"Õnneks on praeguseks kasvanud Eestis üles uus põlvkond, vabariigiaegsed noored, kellel on liberaalsed ja läänelikud vaated," ohkab artikli autoriks olev tubli noorpoliitik kergendatult, pidades ilmselt selle põlvkonna all silmas ennekõike iseennast ja oma mõttekaaslasi.

Ja mida näeb siis noortekogust riigikogu poole rühkiv ja Eestit ida-Euroopa tipptegijana iseloomustav noorhärra järgmiste suurte sammudena teel "vaba, õiglase ja avatud ühiskonna poole"? Prostitutsiooni, eutanaasia ja kanepi ulatuslikumat seadustamist – veendugem ise:

"Liberaalsema ja vabama ühiskonna poole liikumine on olnud meie siht ja peab selleks ka jääma. Juba on arutelu all nii valimisea langetamine, kui prostitutsiooni legaliseerimine. Ma loodan südamest, et tulevikus suudab Eesti ühiskond liikuda ka eutanaasia ja kanepi legaliseerimise juurde. Et kaoksid ära tabud, millest rääkimine tundub just selle sama postsovetliku mõtlemise pärast valena.

Vaadates kooseluseaduse ajal ilmnenud mõtlemislaadi, mis lõpuks Interneti kommentaariumitest tänavale voolas, tekkis ausalt öeldes väike mure tuleviku pärast. Kuid seda mure saatis ka lootus. Lootus mis tulenes Eesti inimestest, kes saavad aru, et minevikus elamisega me edasi liikuda ei saa.

Kuitahes raske liberaalsema ühiskonna poole liikumine ka poleks, kooseluseadus oli meie jaoks samasugune tuulelipp nagu referendum šotlastel, esimene lahing sai võidetud. Juba seisavad ees uued väljakutsed ja suured küsimused."

Lõpetuseks ei pea noorhärra paljuks tänada ka Jumalat selle eest, et meie poliitiline juhtkond on kõigi usuühenduste tungivaid palveid ja rahva vastuseisu täielikult eirates astunud jõulisi samme, mis on kristliku õpetusega raskelt ja sügavalt vastuolus ning millega seatakse meie ühiskond teele, kus kaugenemine kristliku õpetuse aluspõhimõtetest peaks saama mitte erandiks, vaid normiks:

"Siinkohal, nii irooniline kui see ka antud kontekstis olla võib, tahaks ma tänada Jumalat. Tänada Jumalat, et järk-järgult, iga uue põlvkonnaga liigume siiski avatuma ja parema ühiskonna poole."

Siin, head inimesed, on asetatud kõigi ette vaatamiseks ideoloogilise diktatuuri käekiri – käekiri, mis peab täiesti normaalseks suruda suurema ideoloogilise progressi huvides läbi seaduseid vastu rahva tahtmist, tembeldades seejuures sajad tuhanded projektiga mitte nõustuvad inimesed tagurlasteks või nõukaaegsetesse mõttemallidesse kinnijäänuteks.

Samuti on siin kõigile uurimiseks avatud sissevaade meid valitseva partei tulevikuvisiooni meie maa ja rahva tarvis. Pilt on üpris  selge ning kes hääletab kevadel Reformierakonna või Sotsiaaldemokraatide poolt, hääletab sellise Eesti poolt. Meie kõigi käes on võimalus töötada oma lähedaste, sõprade, pereliikmete ja kolleegidega, et nad mõistaksid, mis 1. märtsi valimistel kaalukaussidel on.


Reformierakonna noortekogu esimees ülistab kooseluseaduse läbisurumist, samal ajal kui tema enda partei valijate enamus oli sellele sammule selgelt vastu. Tembeldades kooseluseaduse läbisurumisele vastu olnud inimesed nõukogudeaegsesse mentaliteeti kinnijäänuteks, paneb Gaspar Šabad selle halvustava ja häbimärgistava sildi kaela rohkem kui pooltele Reformierakonna valijatele.