Foto: nkooume/Bigstockphoto.com

Oma otsuseid langetades tasub meeles pidada, et inimeste vaba valiku vaktsineerimise kasuks kallutamiseks on viimase aasta jooksul tehtud meeletus mastaabis propagandat, mille osana ei ole kohkutud tagasi ka valetamisest ja hirmutamisest, kirjutab Varro Vooglaid oma repliigis.

Paljud inimesed peavad millegi pärast vajalikuks Facebookis teada anda, et nad on lasknud end Covid-19 vastu vaktsineerida – justkui oleks tegu mingi olulise isikliku saavutuse või asjaoluga, millest teistel on vaja teadlik olla. Eks vaktsineerimine ole igaühe vaba valiku küsimus. Iseasi, mis eesmärki selline kuulutamine teenib – ju tahetakse sellega kutsuda järgima oma eeskuju.

Minu sõbralik soovitus on aga mitte selle asjaga kiirustada. Suvel kõnealune viirus nii ehk naa taandub (ongi juba taandunud) ja kui tõesti kangesti tahta olla uueks viirusehooajaks vaktsineeritud, on seda mõistlikum teha novembris. Selleks ajaks on oluliselt rohkem selgust kõnealuste vaktsiinide kõrvaltoimete kohta. Eriti vaktsiinides täiesti uudse ja eksperimentaalse mRNA tehnoloogia kasutamise tõttu on see vägagi oluline aspekt. Lähema poole aasta jooksul koguneb olemasolevate vaktsiinide mõjude kohta väga palju väärtuslikku infot, mille pinnalt saab teha oluliselt informeeritumaid valikuid. Samas need, kes on lasknud kiirustades endale vaktsiini sisse süstida, ei saa seda otsust enam ümber pöörata.

Lisaks on poole aasta pärast kogunenud oluliselt rohkem teavet vaktsiinide mõjude kestvuse kohta ja samuti võib selleks ajaks olla turule jõudnud oluliselt turvalisemaid, tõhusamaid ja eetilisemalt (ilma aborteeritud beebidelt riisutud tüvirakkudest genereeritud rakuliinide kasutamiseta) toodetud vaktsiine.

Isiklikult olen olemasolevale infole tuginedes veendunud, et noorematel ja enam-vähem tervetel inimestel ei ole mõtet end vaktsineerida viiruse vastu, mis ei kujuta endast nende ja ka enamiku teiste suhtes märkimisväärset ohtu. On ju teada, et näiteks minu vanuses on suurem tõenäosus surra uppumise või toidu kurku kinnijäämise tagajärjel saabunud lämbumise kui Covid-19 tõttu, liiklusõnnetustest rääkimata. Suvel ujumata selle pärast ei jää, autoga sõitmata samuti mitte. Samuti oleks ebamõistlik süüa ülejäänud elu vaid püreestatud toitu.

Samuti on nt Karjaküla juhtumist ja paljudest teistest sarnastest juhtumitest teada, et nende vaktsiinide manustamine ei hoia ära viiruse edasiandmist. Seetõttu kukub kokku ka vaktsiinipropagandas pidevalt kasutatud ja isegi laste massvaktsineerimise õigustamiseks käiku lastud argument, et viiruse edasiandmise vältimiseks tuleks lasta ennast vaktsineerida ka neil, kelle suhtes see viirus märkimisväärset ohtu ei kujuta.

Igal juhul tasub oma otsuseid langetades meeles pidada, et inimeste vaba valiku vaktsineerimise poole kallutamiseks on viimase aasta jooksul tehtud meeletus mastaabis propagandat, mille osana ei ole kohkutud tagasi ka valetamisest ja hirmutamisest. Seetõttu tasub oma otsust põhjalikult kaaluda ja mitte lihtsalt vooluga kaasa minnes uisapäisa tegutseda. Selles kontekstis tasub reaalselt meelde tuletada ajalooliselt koledasti kuritarvitatud loosungit "MY BODY, MY CHOICE!" ehk "MINU KEHA, MINU VALIK!" – erinevalt laste sünnieelse tapmise õigustamisest on see siin absoluutselt asjakohane.

Ei ühiskonnal tervikuna ega kellelegi teisel ei saa olla mingit õigustatud ootust selle suhtes, et keegi meist laseks endale kiirkorras välja töötatud eksperimentaalseid drooge kehasse süstida – eriti, kui jutt käib viirusest, mida on reaalsetele numbritele tuginedes võimatu eriti ohtlikuks pidada, ja vaktsiinidest, millega kaasneda võivate kahjustuste eest ei kavatse keegi reaalselt vastutust võtta. See on nii selge, et siin pole midagi arutada.