Litsentseeritud perearst Dr Marissa Brand annab uudisteportaalis LifeSiteNews lühikese ülevaate, milliste vaktsiinide arendustöös ja tootmises kasutatakse täna sündimata laste tapmise tulemusel saadud rakukultuure.
Esimene vaktsiin, mille tootmiseks kasutati tapetud sündimata lapse rakukultuuri, oli 1979. aastal MMR (leetrite, mumpsi ja punetiste vastane) vaktsiin. Tänapäeval kasutatakse Ameerika Ühendriikides abortidest saadud loote DNAd paljude vaktsiinide lõpptoodetes, kui tapetud sündimata laste kudesid kasutatakse uuringutes ja arendustöös.
Täna kasutatakse vaktsiinides nelja rakukultuuri, mille hulgas on need, mis peaksid saama valmis järgneva kuu või kahe jooksul. Need neli rakukultuuri kannavad nimetusi MRC-5, WI-38, PER C6 ja HEK293.
Lisaks nimetatud rakukultuuridele, on sündimata laste tapmist kasutatud ka punetiste vaktsiini tarbeks RA27/3 nimelise rakukultuuri saamiseks. Kõnealuse punetiste vaktsiini tarbeks pandi toime vähemalt 99 sündimata laste tapmist (32 WI-38 ja 67 RA27/3 saamiseks). Jah, need rakukultuurid saadi just abortidest, mitte loomulikel põhjustel emaüsas surnud lastest.
Ajal kui rakukultuure kogutakse, peab loode olema elus, muidu pole need kasutamiskõlblikud.
MRC-6 ja Wi-38 on mõlemad pärit 1960. aastatest. PER C6 on 1985. aastast ja HEK293 1972. aastast. On olemas ka mitmeid teisi sündimata laste tapmise tulemusel saadud rakukultuure, kuid neid täna vaktsiinide tootmiseks ei kasutata.
Viimane sündimata laste tapmisest saadud rakukultuur on pärit 2015. aastast ja kannab märgistust Walvax2. Selle konkreetse rakukultuuri saamiseks tapeti üheksa sündimata last.
Ameerika Ühendriikide Toidu ja Ravimiameti (FDA) poolt heaks kiidetud vaktsiindest kasutavad sündimata laste tapmisest saadud rakukultuure kõik MMR (leetrite, mumpsi ja punetiste), hepatiit a ja tuulerõugete vaktsiinid, sealhulgas nimetatud haiguste kombineeritud vaktsiinid. Tapetud sündimata laste rakukultuure kasutatakse ka ühes vöötohatiste ja ühes marutaudi vaktsiinis.
Mis puutub eksperimentaalsetesse Covidi süstidesse, kasutavad nii Johnson & Johnson kui AstraZeneca tapetud sündimata laste rakukultuure oma vaktsiinide tarbeks viiruse kasvatamiseks. Pfizer ja Moderna kasutasid oma vaktsiinide arendustöös tapetud sündimata lastest saadud HEK293 rakukultuuri.
Kui Pfizeri ja Moderna vaktsiinid välja arvata, siis teiste vaktsiinide lõpptoode sisaldab tapetud sündimata laste DNAd. Tapetud sündimata laste rakukultuuril kasvatatud viirusest on pea võimatu eemaldada kogu lapse DNAd. Sõltumatud teadlased on leidnud vaktsiine uurides, et lapse jääk-DNA sisaldus on vaktsiinidoosi kohta 142 kuni 2000 nanogrammi, hoolimata sellest, et nii FDA kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitavad määra mitte üle 10 ng doosi kohta.
Sündimata laste tapmisest saadud rakukultuuride peal arendatud vaktsiinide jääk-DNA kujutab endast märgatavat riski. Täpsemalt kaasneb selliste jääk-DNA-d sisaldavate vaktsiinidega nii oht põhjustada autoimmuunhaiguse puhang kui oht, et tapetud sündimata lapse DNA seguneb vaktsineeritava DNA-ga.
Lisaks mainitud riskidele – võttes arvesse tänast autismispektri häire (ASD) epideemiat –, näitavad uuringud, et olemas on tugevad muutuspunkti korrelatsioonid (change-point correlations) suurenenud ASD juhtumite hulga ja aja vahel, mil kasutusele võeti esimene tapetud sündimata laste rakukultuuride peal välja arendatud MMR vaktsiin, kui hakati manustama teist vaktsiinidoosi ning kui Ameerika Ühendriikides võeti kasutusele tapetud loote DNAd sisaldav tuulerõugete vaktsiin.
Lisaks kaasnevad tapetud sündimata laste rakukultuuride peal välja arendatud ja toodetavate vaktsiinidega tõsised moraalsed küsimused, kuidas sündimata lastega äri tehakse ja kuidas ei tagata neile väärikaid matuseid. Lisaks kõigele kaasnevad selliste vaktsiinidega ka tõsised tervisemured.
Nii kaua kui ühiskond käärib oma käised üles, et saada järjekordne vaktsiinidoos või ravim, mille arendustöös ja tootmises on kasutatud tapetud sündimata laste rakukultuure, pole mingit lootustki, et midagi muutuks, sest ravimitööstusi ei sunni miski oma käitumist muutma.
Tõlkis Karol Kallas