Vanainimene hooldekodus. Foto: Bigstockphoto

Hooldekodud peaksid tegema kõik endast oleneva, et kaitsta hooldekodude asukate tervist koroonaviiruse nakkuse eest. Kui hooldekodu kasseerib ühe kliendi pealt kuus 1000-1600 eurot, siis pole seda ometi palju palutud, kirjutab Aldo Maksimov. 

Ma jällegi ei hakka rääkima ühest konkreetsest hooldekodust, vaid kõnelen samasuguste signaalide põhjal kolmest hooldekodust. Põhisõnum on see, et hooldekodud ei ole eriti tõhusalt kaitstud COVID-19 viiruse leviku eest. Kindlasti on erandeid.

Vanemate inimeste, nii ka hooldekodude elanike jaoks on suhtlemisvaegus pidev probleem. Praegu ei ole kaugeltki kõik neist võimelised mõistma, endale teadvustama, et olukord on eriliselt kriitiline. Et igasugune kontakt välismaailmaga on ohtlik. Nii kontaktid jätkuvad, hooimata keeldudest ja ettekirjutustest.

Ütlen lihtsalt ja lühidalt: hooldekodude patsientide omaksed, lähedased, sõbrad tassivad endistviisi hooldekodude akende-rõdude taha söögikotte, ajakirju, sigarette jms. Päevast-päeva. Minu jaoks oli see üllatav, eriti et seda teevad nooremad sugulased.

Olen rääkinud mitme inimesega ning üks neist ütles: „Mulle toob vana sõbranna iga kahe päeva tagant toitu ja lugemist. Puuviljad on eraldi kilekottides, veel lasen tuua jogurtit, siidrit. Aga kõigil käiakse akende taga.“

Tegu on kompleksse probleemiga. Kuid vaja on senisest veel enam selgitustööd personali poolt. Toon välja paar punkti.

  1. Hooldekodude omanikud ja juhid peavad tegema kõik endast oleneva, et oma hoolealustele selgitada igasuguse kontakti eluohtlikkust. Vaja on inimestega tõsiselt rääkida. Niisamuti saata kategoorilised keelud ankeedis märgitud kontaktisikutele – neil samadele, kes akende, rõdude all käivad.
  2. Kuna inimene käitub vahest nagu loom, instinktide ajel – eriti eriolukorras – siis ega keeldudest ainult ei aita. Turvamehed peavad tegema oma tööd.
  3. Kui hooldekodu kasseerib ühe kliendi pealt kuus 1000-1600 eurot, (sõltuvalt hooldusastmest, kohast üheses, kaheses või kolmeses toas, ning lõpuks mõistagi ka sõltuvalt hooldekodust), siis võiks leida ka vahendid, et pakkuda oma hoolealustele lisaks toidukordadele pisut puuvilju, maiustusi ja karastusjooke – just neid asju, mida akende taha tassitakse. 

See 50 eurot kuus lisasuupistete eest võiks mahtuda kohatasu sisse. Nii nagu arenenud riikides on köögi kõrval hooldekodudes kastid jahutatud jookide, puuviljade ja küpsiste-kommidega. Meil muidugi mitte. Meil on iipalju kui vaja ja nii vähe kui võimalik.

Kirjutan seda lugu kohusetundest riigi ja elanike ees. Koputamine on imelik, aga raske aeg nõuab erandlikke otsuseid. 

Tervist kõigile!