Väike aga kõnekas fakt, et EL-i tsensuurinõuete järgi tantsiv Facebook ei luba suurtest sõnadest hoolimata jagada eestikeelset uudist Muski ja AfD juhi Weideli vestlusest, peaks järjekordselt meenutama, millisesse "liitu" me sattunud oleme, kirjutab Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi.
Üritades Facebookis jagada Objektiivi uudist kavandatavast vestlusest Alternatiiv Saksamaale (AfD) juhi Alice Weideli ja ettevõtja Elon Muski vahel, mis peaks 9. jaanuaril toimuma X-i keskkonnas, tekkis tõrge.
Facebook nimelt teatas, et postitus on vastuolus "kogukonnareeglitega platvormi rämpssisu kohta".
Pariisi kommuuni reeglid ei luba isegi Euroopa tagahoovis, alla miljoni inimese emakeeles, poliitiliselt sedavõrd ebakorrektsele vestlusele tähelepanu pöörata.
Hoolimata sellest, et Facebooki emafirma Meta juht Mark Zuckerberg teatas hiljuti, et Ameerika Ühendriikides kavatseb sotsiaalmeediaplatvorm aega mööda faktikontrollide tsensoriteenustest loobuda, on sõnavabaduse olukorra paranemine Euroopas ilmselt veel kauge unelm.
Euroopa Liidu totalitarismist annab tunnistus paaniline hirm, millega eurobürokraatia suhtub olukorda, kus AfD juht võiks Muskile kuuluva X-i vahendusel saada sama laia kõlapinda, nagu Tucker Carlsoni intervjuud lääne meedias paariateks kuulutatud Venemaa liidritega.
Intervjuud on asunud sotsiaalmeedias kommenteerima tänaseks endine euroülemtsensor Thierry Breton, kes tuletab ähvardavas toonis Weidelile meelde Euroopa totalitaristlikku digiteenuste määrust, mis tema tõlgendusel annab AfD juhile "märkimisväärse ja väärtusliku eelise võistlejate ees".
Ja mis siis, võiks selle peale vastata. Euroopa korporatiivsete väljaannete päevselgelt kallutatud uudis- ja arvamuskäsitlus on kümneid aastaid pakkunud "märkimisväärset ja väärtuslikku eelist" süsteemipoliitikutele kriitikute ning alternatiivsete poliitiliste liikumiste ees.
Eelnev olukord kvalifitseerub aga Bretoni suguste taskudiktaatorite ja minitürannide arvates otse loomulikult mitte kallutatusena, vaid "Euroopa Liidu demokraatia reeglite kaitsmisena" – tõelise demokraatia ja tegeliku sõnavabaduse vastu, seda unustatakse tavaliselt mainida.
Meiegi oleme end ühes naha ja karvadega müünud liitu, mille funktsionäärid töötavad palehigis selle nimel, et üks Saksa opositsioonipoliitik ei saaks sostiaalmeediaplatvormil avalikult sõna! Liitu, mis kehtestab täiesti avalikult meelsuskontrollil ja ideoloogilisel diktatuuril rajanevat tsensuuri ja läheb endast välja, kui selle kriitikud peaksid laiema publiku ees sõna saama.
Juba see väike aga kõnekas fakt, et Euroopa Liidu tsensuurinõuete järgi tantsiv Facebook ei luba suurtest sõnadest hoolimata jagada eestikeelset uudist Muski ja AfD juhi Weideli vestlusest, on piisavalt kõnekas ning peaks meelde tuletama, mis on selle "liidu" olemus, kuhu me järjekordselt mässitud oleme.
Jääb üle vaid loota, et seegi liit ühes kogu oma süsteemi ja selle mutritega kokku variseb. Mida varem, seda parem. Ja kui ei varise, tuleks Eestil sealt esimesel võimalusel välja astuda.
Igal juhul, seadke end juba homme (9. jaanuaril) Eesti aja järgi kell 20 valmis. Lülitagem sisse X ja kuulakem, mida Weidelil Muskile ja ülejäänud sadadele miljonitele inimestele Saksamaa olukorra kohta pajatada on.
Õnneks eurotürannide robespierrelikult õrn, raseeritud kämmal esialgu X-i ei ulatu.