Millega on põhjendatud ERR-i otsus avaldada omalt poolt uuesti esmalt Sirbis avaldatud artikkel, kus tembeldatakse Eesti alusetult apartheidiriigiks, küsib oma repliigis Varro Vooglaid.
Selles, et leidub vasakpoolseid aktiviste, kes tembeldavad mõnes oma artiklis Eesti tõsimeeli apartheidiriigiks, ei ole midagi üllatavat. Samuti ei ole midagi üllatavat selles, et niisuguse Eesti rahvusliku kultuuri ja identiteedi suhtes otseselt vaenuliku artikli, mida Toomas Haug on nimetanud suure hulga laste vastu mentaalse keemiarelva kasutamiseks, trükib ära riiklik kultuurileht Sirp, pidades silmas, et lehe peatoimetajaks on pandud samuti tugevalt vasakpoolsete vaadetega homoseksuaal.
Tähelepanuväärne on aga see, et rahvusringhääling (ERR) ja Eesti Päevaleht (EPL) avaldasid Sirbis kord juba ära trükitud teksti omalt poolt uuesti.
Kui Sirbis niisuguse teksti avaldamist võib teatud moel põhjendada sõnavabaduse argumendiga, nagu sotsist kultuuriminister Indrek Saar seda tegi – mis on muidugi läbinähtavalt otsitud põhjendus, pidades silmas mu isiklikku kogemust, et ideoloogiliselt mitte-meelepärase sõnumiga teksti avaldamist ei pidanud Sirbi peatoimetaja Ott Karulin võimalikuks –, siis ERR-is ja EPL-s teksti reprodutseerimisel pole enam päris kindlasti sõnavabadusega mingit pistmist.
Viimati nimetatute poolt teksti uuesti avaldamine näitab lihtsalt nimetatud väljaannete toimetuste ideoloogilist meelestatust ning soovi endale meelepärast sõnumit võimendada.
EPL võib seda muidugi teha, sest tegu on eraväljaandega ning pealegi ei ole selle toimetuse põlgus rahvusriigi ideaali vastu juba ammu saladus. ERR-i otsus Eestit apartheidiriigiks nimetavat teksti reprodutseerida ja selle sõnumit esile tõsta on aga sõna otseses mõttes skandaalne, sest ERR-il on seadusest tulenev kohustus toetada eesti keele ja kultuuri arengut ning väärtustada Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi. Kahtlemata oleks huvitav kuulda ERR-i juhtkonna selgitust, millistele kaalutlustele tuginedes peeti vajalikuks niisuguse teksti reprodutseerimist (rõhutan: mitte lihtsalt avaldamist, vaid teises väljaandes juba avaldatud artikli omapoolset uuesti avaldamist ehk reprodutseerimist).
Asjaolu, et kolm väljannet, millest kaks on avalik-õiguslikud ja riiklikult rahastatud, otsustavad avaldada ühe ja sama, põhiseadusega tagatud rahvusriigi ideaali suhtes põlgusest nõretava teksti, näitab ilmekalt, millised ideoloogilised hoiakud meie meediaväljaannetes valitsevad. Need hoiakud on suunatud mitte ühiskonna enamusele oluliste tõekspidamiste, väärtuste ja traditsioonide hoidmisele, vaid nende lammutamisele. Seda tõdemust võib eitada või maha vaikida, ent see ei muuda nimetatud tõsiasja vähem reaalseks.