Riigikogu liige Varro Vooglaid (EKRE fraktsioon) andis 15. mail riigikogu juhatusele üle pöördumise ettepanekuga eksponeerida Toompea lossis avalikult krutsifiksi, mis tuletaks meelde Eesti rahva kristlikku identiteeti ning deklareeriks püüdlust elada ja tegutseda kristlikus vaimus. Riigikogu juhatus otsustas aga riigis kehtivale usuvabadusele rõhudes ettepanekut mitte rahuldada.
"Kolmapäeval andsin Riigikogu juhatusele üle pöördumise, milles sisaldub ettepanek eksponeerida Toompea lossis avalikult üks ilus, vana ja väärikas krutsifiks, mille omanikud on nõus selleks otstarbeks määramata ajaks parlamenti deponeerima," kirjutas Vooglaid 18. mail sotsiaalmeedias.
"Pöördumisele sain allkirjad üheteistkümnelt riigikogu liikmelt nii EKRE, Isamaa, Keskerakonna, Reformierakonna kui ka sotside fraktsioonist. Loodan, et Riigikogu juhatus vastab ettepanekule positiivselt, nii et Riigikogu hoones oleks avalikult eksponeeritud ükski kristlik sümbol," lisas ta.
Pöördumisele kirjutasid lisaks Vooglaiule alla riigikogu liikmed Ants Frosch (EKRE), Martin Helme (EKRE), Priit Sibul (Isamaa), Helmen Kütt (SDE), Marija Jufereva-Skuratovski (Reformierakond), Aivar Sõerd (Reformierakond), Riina Solman (Isamaa), Helle-Moonika Helme (EKRE), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond), Mart Helme (EKRE) ja Henn Põlluaas (EKRE).
Alljärgnevalt toome ära pöördumise teksti terviklikul kujul:
"Lugupeetud Riigikogu esimees, hr Lauri Hussar!
Euroopa on kristliku tsivilisatsiooni häll ning kristlikul religioonil on olnud ka Eesti rahva identiteedis ja selle kujunemises oluline roll. Hoiame uhkusega oma kristlikku kultuuripärandit, millest kõnelevad nii sajanditevanune Tallinna vanalinn kui mitmete tänapäeval tunnustatud kunstnike ja heliloojate looming.
Kuigi põhiseadus ütleb, et Eestis ei ole riigikirikut, ei ole selles määratletud Eesti Vabariiki sekulaarse riigina. Muu hulgas tunnistab sellest asjaolu, et meie hümni viimane salm algab sõnadega "Su üle Jumal valvaku!" ning selles palutakse Jumalalt meie isamaale kaitset.
Sümbolid kannavad kujundlikus vormis sõnumit oluliste ideede, uskumuste ja veendumuste kohta. Ristiusu keskseks sümboliks on teatavasti krutsifiks, sest selles on kokku võetud kristliku religiooni tuum – meie Issanda Jeesuse Kristuse kannatused ja ristisurm ning sellele järgnenud ülestõusmine; jumalik armastus, mis purustab surma ahelad ning lunastab hinged, kes sellele armastusele vastavad. Krutsifiks on nii kristliku identiteedi väljendus kui ka kristlike väärtuste deklaratsioon.
Kuigi ajalooliselt on Toompea lossis paiknenud ka kabel, ei ole praegusel ajal Riigikogu hoones avalikult eksponeeritud ainsatki kristlikku sümbolit. Siiski oleks taolise meie rahva kristlikule ajaloole ja identiteedile osutava sümboli eksponeerimine kohane. Kristlus on endiselt Eesti rahva seas peamine religioon ja ka paljud Riigikogu liikmed identifitseerivad end kristlastena.
Teeme ettepaneku eksponeerida Riigikogu kui Eesti Vabariigi kõige olulisema poliitilise institutsiooni hoones avalikult ja alaliselt üks väärika ajalooga krutsifiks. Ristilöödu kuju tuletaks meelde Eesti rahva kristlikku identiteeti ning deklareeriks püüdlust elada ja tegutseda kristlikus vaimus.
Pakume võimalust kasutada selleks Katoliku Kiriku Tallinna Peeter-Pauli koguduse kunagise preestri Mikelis Krumpānsi (1916–1987) toast pärinevat krutsifiksi, mõõtmetega ca 92×58 cm (krutsifiksi pilt on lisatud meie pöördumisele). Isa Krumpāns pühendas Eestile 35 aastat oma elust ja teda mäletatakse väga pühendunud preestrina. Suures osas tänu temale jäi Katoliku Kirik läbi raskete nõukogude okupatsiooniaastate Maarjamaal ellu ning Tallinna ja Tartu pühakojad pääsesid sulgemisest. Omanikud on avaldanud valmisolekut deponeerida kõnealune krutsifiks tähtajatult Riigikogu hoones.
Oleme tänulikud, kui Riigikogu juhatus kaalub meie ettepanekut. Kui peate seda põhimõtteliselt toetusväärseks, oleme rõõmuga valmis kohtuma ja arutama, kuidas leida ettepaneku teostamiseks kõige väärikam lahendus.
Lugupidamisega
[12 Riigikogu liiget]"
Riigikogu juhatus: usuvabaduse tõttu puudub alus ja vajadus krutsifiksi eksponeerimiseks riigikogu hoones
28. mail Vooglaiule saadetud vastuses teatas riigikogu esimees Lauri Hussar, et riigikogu juhatus arutas samal päeval aset leidnud istungil tema ja 11 kaaspöörduja ettepanekut, kuid leidis, et riigis kehtiva usuvabaduse tõttu puudub alus ja vajadus krutsifiksi eksponeerimiseks riigikogu hoones:
"Juhatus tänab Teid esitatud ettepaneku eest. Kuigi kristlik maailm on mänginud olulist rolli nii Eesti ajaloo kui kultuuri kujunemisel, kehtib vastavalt põhiseadusele Eesti Vabariigis usuvabadus. Tulenevalt sellest ei ole ususümboleid Toompea lossi avalikes ruumides seni eksponeeritud ning selle põhimõtte muutmiseks puudub alus ja vajadus ka praegu. Igal Riigikogu liikmel on oma tuba, kus saadik saab kasutada oma usulistele tõekspidamistele vastavat atribuutikat."
Vooglaid: omaks on võetud vaim, mis on vaenulik kõige suhtes, mis on ilus, tõene, hea ja ülev
Vooglaiu sõnul ei ole riigikogu juhatuse vastus paraku üllatav ning räägib nii mõndagi mitte ainult riigikogu, vaid ka Eesti Vabariigi vaimse, moraalse ja kultuurilise palge kohta.
"Omaks on võetud vaim, mis on tõrjuv või koguni vaenulik põhimõtteliselt kõige suhtes, mis on ilus, tõene, hea ja ülev. Kõike niisugust tõrjutakse ja lammutatakse, samal ajal kui valelikkusest, inetusest, rüvedusest ja madalusest on tehtud uus normaalsus," nendib ta.
Ühtlasi leiab ta, et otsus, justkui ei tohiks usuvabaduse tõttu Toompea lossis ühtegi religioosset sümbolit eksponeerida, on muidugi nonsenss: "Vastasel juhul võiks usuvabadusele apelleerides tühistada ka hümni kolmanda salmi. Kes iganes väidab vastupidist, kas ei tea usuvabaduse tähendusest mitte midagi või vassib."
Toimetas Martin Vaher