Riigikogu lükkas esmaspäeval koalitsiooni häältega tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni poolt esitatud eelnõu, millega sooviti teha valitsusele ettepanek tõhusate meetmete rakendamiseks, et kaitsta alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga, nagu seadus seda nõuab.
"Hetk tagasi juhtus Riigikogus midagi sellist, mis on isegi mulle jahmatav. Nimelt lükkasid koalitsioonisaadikud tagasi meie fraktsiooni esitatud riigikogu otsuse eelnõu 409 OE, millega kutsuti valitsust rakendama tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga, nagu Eestis kehtiv seadus seda nõuab," kirjutas EKRE fraktsiooni kuuluv riigikogu liige Varro Vooglaid vahetult pärast hääletust sotsiaalmeedias.
"Ma reaalselt ei uskunud, et sellele eelnõule hääletatakse vastu – aga näete, hääletati. Nii on suure osa Riigikogu liikmete moraalne pale saanud veelgi selgemaks ja see pale on tõesti raskelt eemaletõukav," lisas ta.
Eelõule hääletasid vastu sotsid Jaak Aab, Anti Allas, Andre Hanimägi, Raimond Kaljulaid, Madis Kallas, Tiit Maran ja Reili Rand.
Reformierakonnast ei pidanud vajalikuks laste ligipääsu tõhusamat tõkestamist pornograafiale Annely Akkermann, Anti Haugas, Karmen Joller, Maria Jufereva-Skuratovski, Mario Kadastik, Mait Klaassen, Eerik-Niiles Kross, Urmas Kruuse, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Eero Merilind, Õnne Pillak, Mati Raidma, Valdo Randpere, Luisa Rõivas, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Andres Sutt, Aivar Sõerd, Vilja Toomast ja Kristina Šmigun-Vähi.
Erakonnast E200 hääletasid eelnõu maha Juku-Kalle Raid, Marek Reinaas, Kalev Stoicescu, Tarmo Tamm, Igor Taro ja Toomas Uibo.
Vooglaid selgitab, et tähelepanuväärne on ka asjaolu, et kogu Isamaa fraktsioon (välja arvatud Priit Sibul) hoidus üldse hääletusel osalemisest, olgugi et just enne selle eelnõu menetlemist olid nad saalis. Samuti hiilis hääletuselt kõrvale Keskerakonna fraktsioon.
Kokku hoidus hääletamisest 40 saadikut ning lisaks puudus veel 11 saadikut. Vooglaiu sõnul oli puudujate seas aga ka saadikuid, keda ta oli veel samal päeval riigikogu hoones kohanud, nagu näiteks Toomas Kivimägi ja Liisa Pakosta.
Koalitsioonist hääletasid eelnõu poolt aga vaid kaks sotsiaaldemokraadist saadikut: Heljo Pikhof ja Helmen Kütt.
"Lisaks on asja juures tähelepanuväärne, et eelmisel nädalal kultuurikomisjonis, kus ma eelnõud tutvustasin, ei kõlanud ühtegi vastuargumenti ja ka täna suures saalis ei tulnud ükski saadik ega põhjendanud, miks ei peaks seda eelnõu vastu võtma. Aga kui järg jõudis hääletamiseni, tõmmati harjumuspäraselt vesi peale," lisas Vooglaid.
Tema sõnul on taustaks veel üks oluline asi. Nimelt tulid nad selle eelnõuga juba teisele ringile, sest esimesel korral sidus juhatus eelnõu meelevaldselt koosseisu häälteenamuse nõudega, mis võimaldanuks koalitsioonisaadikutel üldse hääletamisest hoiduda, kuna eelnõu saanuks vastu võtta vaid vähemalt 51 häälega, mida opositsioonil nii ehk naa pole.
"Seetõttu võtsime eelnõu menetlusest tagasi ja esitasime uuesti – viisil, et seda ei saaks ka meelevaldselt koosseisu häälteenamuse nõudega siduda. Nüüd siis tuli eelnõu tavalise häälteenamusega hääletusele ja selleks, et asi põhja lasta, tuli 34 saadikul näidata oma moraalset palet. Raskelt eemaletõukav seltskond," andis Vooglaid toimunule omapoolse hinnangu.
Hiljem, kui kõik olid juba riigikogust lahkunud, istus Vooglaid veel oma kabinetis ning vaatas kuidas Pika Hermanni tornis sinimustvalget riigilippu langetati. Seejuures mõtles ta enda sõnul, et tal ei ole reaalselt mingit ühisosa selle seltskonnaga, kes rüütab end sinimustvalgega, aga samas rüvetab abielu ja keeldub isegi kaitsmast lapsi kokkupuudete eest pornograafiaga, nagu seadus seda nõuab.
"Teil on mingi oma projekt, mida te nimetate Eesti Vabariigiks, aga minul pole teie, isamaa rüvetajatega mingit ühisosa," võttis ta oma mõtted kokku.
Sama päeva õhtul riigikogu liikmetele saadetud kirjas nentis Vooglaid, et see, mis sel päeval hääletusel toimus tuli isegi talle halva ja tõsiselt ebameeldiva üllatusena.
"Ehk olen liialt naiivne, aga ma poleks uskunud, et saadate prügikasti eelnõu, mis ei taotle midagi enamat kui seda, et valitsus otsiks võimalusi täita kehtivat seadust, mis ei luba teha pornograafilisi materjale lastele vabalt kättesaadavaks."
"Oleksin arvanud, et soov kaitsta lapsi kujuteldamatute rõveduste eest, mis ilmselgelt kahjustab neid, võiks olla midagi niisugust, millest leiame suurtest lõhedest hoolimata veel ühisosa. Nüüd siis näen, et ühisosa pole niigi palju. Küsimuseks jääb, mis meid üldse veel üheks rahvaks kokku seob," nentis ta lõpetuseks.
Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et alaealistele seadusest tulenevat pornograafiale ligipääsu "piirangu põhjendust ei ole raske mõista, kuna alles kujunemisjärgus olevate laste ja alaealiste noorte kokkupuuted pornograafiaga toovad sageli kaasa mitmeid tõsiselt kahjulikke tagajärgi, nagu näiteks arusaamise raskekujuline väärastumine seksuaalsuhete tähendusest, sh seksuaalsuhete ning laiemalt abieluliste ja perekondlike suhete suhtes ebatervete ootuste kujunemine, samuti naiste suhtes alandavate stereotüüpide formeerumine, naiste suhtes vägivaldsete käitumismustrite levik ning sõltuvuskäitumise tekkimine ja süvenemine."
Lahendusena praegu eksisteerivale tõsisele probleemile, kus pornograafiline sisu on lastele internetis väga kergesti kättesaadav, nähakse näiteks selliste lehtede blokeerimist Eesti Vabariigi territooriumil või neile ligipääsu võimaldamist vaid vanusekontrolli teostamise järgselt, mille käigus tuleb oma isikut näiteks ID-kaardi abil tuvastada.
Kõnealust istungit on võimalik vaadata järgnevast videost:
Istungi stenogrammi saab aga lugeda siit.
Toimetas Martin Vaher