Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas jätta läbi vaatamata opositsioonisaadikute kaebuse riigikogu juhatuse otsuse peale lõpetada protseduuriliste küsimuste esitamine ja jätta rahuldamata kaebus otsuse suhtes lõpetada eelnõude ja arupärimiste üleandmine.
Riigikohus selgitas oma otsust sellega, et obstruktsiooni kui poliitilise võitluse ja parlamenditöö vahendit, millega parlamendivähemus takistab parlamendienamuse ja selle toetatava valitsuse tahte elluviimist, tuleb riigikogul tegevuses teatavas ulatuses taluda, vahendab ERR.
Otsuses seisab: „Obstruktsiooni abil ei või aga halvata riigikogu tööd sellisel määral, et seadusandja osutub võimetuks täitma oma põhiseaduslikke ülesandeid. See oleks parlamendivähemuse õiguste kuritarvitamine. Riigikogu vähemus saab riigikogu tööd ajutiselt takistada, aga mitte lõputult tõkestada./…/Arvestades riigikogu keskset kohta Eesti põhiseaduslikus riigikorralduses võib riigikogu pikaajaline töövõimetus halvata põhiseadusliku korra toimimise."
Ühtlasi rõhutas riigikohus, et ka parlamendienamus ja valitsus peavad oma tahte elluviimisel arvestama parlamentaarse otsustusprotsessi põhiseaduslike nõuetega. „Iseäranis peavad olema tagatud riigikogu liikmete võrdsed võimalused aruteludes osaleda, menetluse avalikkus ja läbipaistvus ning piisav aeg eelnõude põhjalikuks arutamiseks ning seisukohtades kujundamiseks riigikogus, et langetada informeeritud otsused." Samuti märkis riigikohus, et usaldushääletuse liiga sage kasutamine võib viia parlamendi tasalülitamisele, mis on samuti ohuks põhiseadusliku korra toimimisele.
Riigikohus selgitas ka seda, et parlamendi töös tekkivad konfliktid tuleb lahendada riigikogul endal.
Kaebuse esitasid riigikohtusse kõigi kolme opositsioonierakonna – Isamaa, EKRE ja Keskerakonna – esindajad.
Toimetas René Allik