Riik plaanib koguda nelja aasta pärast ettevõtetelt ligi 60% rohkem saastetasusid, kõige enam puudutab see põlevkivisektorit. Eelnõu kooskõlastamiseks andis mõjutatud sektorile riik aega vaid nädala.
Aastas kogub riik põlevkivijäätmete ning teiste ohtlike jäätmete ladestajatelt, samuti vee- ja õhusaastajatelt kokku üle 32 miljoni euro, vahendab ERR. Eelnõu kohaselt kerkiksid saastemaksud nelja aasta jooksul nii, et saastemakse laekuks 20 miljonit eurot rohkem.
„Saastetasud ei ole alates 2015. aastast tõusnud," põhjendas kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets plaanitavad maksutõusu. „Selle aja jooksul on inflatsioon olnud üle 50 protsendi," lisas Kasemets, kelle sõnul tekitab saaste ühiskonnale koormust ja saastajad peaksid selle kinni maksma.
Saastetasu tõus sõltub vette või õhku paisatavast ainest. „Et liikuda põhimõttele, kus kõige ohtlikumad ained, kõige suuremat keskkonnakahju tekitavad ained ja tervisele kõige suuremat kahju tegevad ained on kõrgemalt maksustatud kui teised," märkis Kasemets.
„Ligikaudu 70 protsenti Eesti õhuheitmetest tuleb põlevkivitööstusest," osutas Kasemets, et kõige enam peab saastamaksu tasuma põlevkivitööstus. „Põlevkivijäägid on 80 protsenti Eesti jäätmetest, üle 50 protsendi kogu Eesti veekasutusest, mis tööstuses tarbitakse, on põlevkivisektoris." Kasemetsa sõnul peaks muudatus viima selleni, et jäätmeid tekib vähem ja tööstuses kasutatakse keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid.
Maksutõusu kommenteerides nentis Viru Keemia Grupi (VKG) juht Ahti Asmann, et tasude tõstmine keskkonnajäätmeid ei vähenda.
„Esiteks on ettevõtete tegevuslubade aluseks juba praegu parima võimaliku tehnoloogia nõuded. Maksukoormuse kasvatamine kindlasti vähendab ettevõtete investeerimisvõimekust ja selles mõttes töötab just puhtamasse tööstuslikku tootmisse investeerimise vastu," märkis Asmann ja meenutas, et samas EL-i õiglase ülemineku fondi rahadest riik põlevkivituha taaskasutamise projekte ei toetanud.
VKG maksukulu tõuseb saastemaksutõusu tõttu ligi 4–6 miljonit eurot. „Kõrgemad maksud tähendavad seda, et Eesti ettevõtetel hakkab raskem varem kui teiste riikide ettevõtjatel," selgitas Asmann.
„Mina seda [maksutõusiu] kindlasti mõistlikuks ei pea olukorras, kus Eesti majanduskasv on maailmas tagantpoolt neljas," sõnas Asmann. „SKP kahanemine on tingitud töötleva tööstuse sügavast kriisist. Selleni on viinud Eesti naaberriikidest kõrgemad elektrihinnad, toormehinnad, sõjast tingitud kõrgemad logistikakulud, pidevalt kasvavad tööjõukulud. Kui lisame siia veel maksukulude suurendamise, muudab see halva olukorra lihtsalt veel halvemaks."
Toimetas René Allik