Tuntud meditsiiniteadlane ja üks mRNA vaktsiinide leiutajatest Robert Malone kirjutas raamatu "Valed, mida minu valitsus mulle rääkis ja tulevikus on kõik paremini". Malone andis raamatu teemal intervjuu uudistekanali WND toimetajale Art Moore'ile.
Koroonaviiruse pandeemia avas paljude inimeste silmad ja nii ka Dr Malone'i, kes on on üks mRNA vaktsiinide tehnoloogia väljamõtlejaid, mida kasutavad oma Covid-19 vaktsiinide tootmiseks Pfizer ning Moderna. Täna on Malone põhimõtteline mRNA vaktsiinide vastane.
Raamatus "Valed, mida minu valitsus mulle rääkis ja tulevikus on kõik paremini" (Lies My Gov't Told Me and the Better Future Coming) räägib ta oma teekonnast, mille jooksul sai temast kui vaktsiinide leiutajast ja "viisakast" teadlasest "väärteabe" levitaja. Seda vähemalt korporatiivse meedia ja valitsuste silmis.
Intervjuus räägib Malone, kuidas ta oli kunagi The New York Timesi ja The Atlantic Magazine'i [mis on USA progressistliku maailmavaate ühed mõjukamad häälekandjad] pühendunud lugeja.
"Kunagi oli aeg, kui ma uskusin kõike, mida rääkis Demokraatlik partei. Kunagi oli aeg, kui ma uskusin, et valitsus soovib päriselt teha õigeid asju. Ma uskusin vaktsiiniüritusse. Ma uskusin rahvatervisetööstusesse. Ma uskusin tervise- ja ravimiametitesse (CDC ja FDA). Ma teadsin, et CDC-ga on palju probleeme, kuid ma arvasin, et toidu- ja ravimiamet tegeleb päriselt toidu, ravimite ja tervisetoodete turvalisuse tagamisega," kirjutab ta.
Malone'i sõnul pühendus ta õppimisele ja parimate praktikate omandamisele ning eetikareeglitest kinni pidamisele.
"Ja siis ma nägin, kuidas kõik need asjad lihtsalt visati prügikasti ilma, et oleks arvestatud kaasnevate tagajärgedega. Siis hakati salgama asju, mis juhtusid ja minu arust oli antud juhul selgelt tegemist ametialaste kuritegudega."
"Ma olen oma elus suhelnud väga paljude ajakirjanikega, tavaliselt jagades nendega taustateavet, ja ühel hetkel ei võtnud keegi enam minu kõnesid vastu," jätkas ta.
Kui Malone hakkas selgitama Covid-19 vaktsineerimise saateks asju, mida ta ise uskus tõsi olevat – ja mis on aja jooksul pea kõiges tõeks osutunud – siis "seisin ma silmitsi relvana kasutatava naeruvääristava, alandava, laimava ning valetava teabe ökosüsteemiga. Kõigele lisandus veel minu kohta käiva Wikipedia sissekande agressiivne toimetamine".
Malone'i sõnul mRNA vaktsiine puudutava teabe varjajad ise oma tegusid ei kahetse ega midagi ei muuda, kuid on väike lootus, et vabariiklaste kätte minev USA Kongress suudab nende kuritegude paljastamisel midagi ära teha.
Kuulus vaktsiiniteadlane osutas intervjuus, seda pigem huvitava naljana, kuulujutule, mille kohaselt CDC ja FDA on Sisejulgeoleku ministeeriumi (DHS) poolt tehtud ohvriteks ja hoopis julgeolekuorganid "juhivad selle teema bussi". "Vaesekesed" CDC ja FDA olid lihtsalt sunnitud kaasa mängima ja see on põhjus, miks kogu süsteem pidi nii kohutaval viisil rikkuma oma aluspõhimõtteid, kuna neid lihtsalt sunniti seda tegema.
Raamatu kirjutas Malone koos oma naise Jill Glasspool Malone'iga ja selles on peatükid, mille on kirjutanud teised tuntud teadlased ja ühiskonnategelased, nagu näiteks Meryl Nass, Paul Marik ja Pierre Kory. Endine Wall Streeti analüütik Ed Dowd uuris lähemalt kindlustuse, matusetööstuse ja valitsuse andmebaaside andmeid ning tuvastas liigsurmade laine, mis langeb kokku Covid-19 vastu mRNA vaktsiinide kasutusele võtuga.
Viimase kolme aasta jooksul on Malone'i sõnul saanud selgeks, et inimkond on jõudnud ajaloolisele teelahkmele, kus valida on kahe tuleviku vahel.
"Need [tulevikud] on peaaegu üksteise vastandid: üks on keskvõimule allutatud, totalitaristlik, utilitaarne, marksistlik, käsumajandus. Selle maailma olemus on võetud kokku kuulsas lauses "sul pole midagi ja sa oled õnnelik"
Sellise nägemuse vastandiks on "orgaaniliselt arenev maailm, milles suurel keskvõimul pole rolli, milles on kesksel kohal rahvusriigid ja suur osa võimust toimub kohalikul tasandil".
Malone on pandeemia ajal palju ringi reisinud ja enda sõnul on ta näinud, kuidas esile on kerkimas "ühiste sihtide kogukonnad", mida ühendab näiteks kas usk või mõni ühine tegevusvaldkond, nagu näiteks põllumajandus.
Sellised kogukonnad saavad iseendaga kenasti hakkama ja suudavad suhelda globaalselt ilma, et "neil oleks vaja autokraatlikku, keskset kontrollivat süsteemi".
Toimetas Karol Kallas