Kertu Birgit Anton on vabaühenduse Keskkonnaõiguse Keskus juristi abi. ERR-i uudisteportaalis avaldatud arvamusloos ähvardab ta Eesti riiki ja ettevõtteid, et kui nood ei täida aktivistide nõudmiseid, "võetakse need kohtus pihtide vahele".
Anton, kes lisaks sellele, et töötab asutuses, mis saab raha – muuhulgas välismaalt – Maa kliima käest päästmise õigusvallas esindamise eest, on ta MTÜ Loodusvõlu juhatuse liige, kellena ta esineb ka ERR-is.
Loodusvõlu on omakorda MTÜ, mis on (kuri)kuulsate Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni õlitehase sulgemise kohtuasjade taga. Loodusvõlu esindasid/esindavad kohtus Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) juristid Kadi-Kaisa Kaljuveer ja 2020. aasta oktoobrist võtsid Kärt Vaarmari ja Triin Jäädmaa. Kaljuveer töötab täna põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna valdkonnajuhina.
KÕK-i juristi abi sõnul vajab "teadlaste aastakümnete pikkuse töö tulemusena" kogunenud teadmiste valguses Maa kliima käest ära päästmist ja selgitab, miks inimõiguste pärast Maa kliima käest ära päästmise nimel hagisid esitama hakatakse.
Lähema 80 aasta jooksul soojeneb Maa kliima senise majandusmudeli kohaselt kolm kraadi ja ohtu satub vee- ning toidujulgeolek. Meri uputab ära rannikuäärsed suurlinnad ja saareriigid. Seetõttu tekib rahvasteränne ja läheb sõjaks. Lisaks jäävad inimesed haigeks.
Antoni sõnul aitab Maa kliima käest ära päästa ainult Eesti karm kliimaseadus. Kliimaseadus kaitseb omakorda inimeste põhiõiguseid, kuna see aitab ära hoida torme ja kuumalaineid. Ta lisab "Kui pole elamiskõlblikku keskkonda, siis kus saab inimene teostada oma õigust elule, tervise kaitsele, omandada haridust, kasvatada toitu ja ajada äri?"
Sellest järeldab KÕK-i töötaja, et "ettevõtlusvabadus ei ole kindlasti kõige tähtsam põhivabadus" ja fossiilkütuste kasutamine tuleb lõpetada.
Anton lubab, et kui Eesti kliimaseadus ei vasta aktivistide nõudmistele, siis kaevatakse kohtusse ettevõtete kõrval ka Eesti riik.
Tema sõnul lubab praegune kliimaseaduse eelnõu "samal tasemel kliima kütmist veel vähemalt järgmised kuus aastat", aga "kasvuhoonegaaside heidet tuleb järsult vähendada". Eesti järsule kasvuhoonegaaside vähendamisele "pole alternatiivi".
Toimetas Karol Kallas