Teisel detsembril hakkab Tallinna halduskohus arutama 15-aastase aktivisti Elo-Lee Marani ja MTÜ Keskkonnavõlu hagi, millega soovitakse peatada Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni õlitehase tegevus. Hagelemist rahastavad Eesti riik, hargmaine raha ja kaudsemalt Euroopa Komisjon.
Kaubamärgi Fridays For Future Estonia (FFF Estonia; Eesti Tulevikureeded) taga olev kliimanoorte vabaühendus Loodusvõlu alustas õlitehase vastast kohtukampaaniat 2020. aasta aprillis.
Eesti kliimanoori esindab kohtus sooliselt äärmiselt tasakaalutu (üks mees, üheksa naist) sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK). Kui 2020. aasta alguses esindas Loodusvõlu kohtus KÕK jurist Kadi-Kaisa Kaljuveer, siis 2020. aasta oktoobris võtsid esindamise üle KÕK juristid Kärt Vaarmari ja Triin Jäädmaa. Kaljuveer töötab täna põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna valdkonnajuhina.
KÕK-i rahastasid 2023. aastal Avatud Eesti Fond, Kodanikuühiskonna sihtkapital, keskkonnaministeerium ja Euroopa Komisjon. Projektide ja tegevuse toetuse maht oli sihtasutusel eelmisel aastal 134 000 eurot ja annetusi koguti 320 eurot
2020. aasta oktoobris toetas Loodusvõlu kohtuasja rahvusvaheline kliimaõigluse fond CCI kümne tuhande dollariga. CCI on osa hargmaisest põimrahastusega kliima päästmise tööstusest, kuhu kuulub samuti KÕK.
Õlitehase kaebas 2024. aasta juunis koos Loodusvõluga kohtusse 15-aastane kliimanoor Elo-Lee Maran. MTÜ Loodusvõlu üks juhatuse liige on Kertu Birgit Anton, kes töötab KÕK-is juristi abina.
Marani ja Loodusvõlu kaebus on Eesti õigussüsteemis esimene omataoline ja seni ainulaadne, sest selle aluseks on laste õiguste konventsioon, mis nõuab muuhulgas alaealistele puhast keskkonda.
Rahalise poole pealt vaadates rahastavad Eesti riigile kuuluva Eesti Energia õlitehase sulgemist taotlevat kohtuasja välismaised allikad ja Eesti riik.
Toimetas Karol Kallas