Roland Tõnisson valgustab, millise meelevigasuse ja perverssuse astmeni on jõudnud meie põhjanaabrite koolides pakutav "seksuaalkasvatus".
Hea lugeja! Oled šokeeritud? Mina olen samuti. Tänase kirjatüki pealkirja laenasin Soome ajakirjanikult ja Iltalehti kolumnistilt Sanna Ukkolalt, kelle sellenimeline lugu ilmus nimetatud väljaandes 28. novembril 2024. Laenasin, kuna ma ei oska paslikumat nime oma loole välja mõelda. Laenasin, kuna šokk on ilmselt see seisund, milles leiab end keskmine kaasaegne inimene teemaga tutvudes.
Nimelt on Soome keskkoolidesse juba mõnda aega tagasi jõudnud homoseksuaalsuse seksiteejuht teismelistele, igati pasliku nimega „Respekt – seksiraamat poistele." Kirjastus Gummerus annab sellest oopusest peagi välja teise trüki, kuna sellest võib seoses praeguse suure nõudlusega saada ka ametlikult õppematerjal. Raamatu autor Inti Chavez Perez on saanud väga palju positiivset tagasisidet nii koolidelt kui lapsevanematelt. Küllap sellepärast, et tegemist on väljaandega, mis taas murrab tabusid ning võitleb kivinenud eelarvamustega.
On tõsi, et nii soomlaste kui eestlaste oskus üksteisega suhelda vajab veel palju lihvimist. Nagu ka oskus suhtuda endasse kui väärikasse, loodud olendisse. Kahe vennasrahva suhtumine seksuaalsusesse on põhjusega naabrite pilgete sihtmärgiks. Kindlasti võib selles küsimuses rääkida valehäbist, sest saamatus abielulistes suhetes on paljude teiste hädade põhjuseks. Küllap oleks meil üht-teist õppida loodusrahvastelt.
Aga enne kui heita endalt liigsed kihid riideid ja loomupärane alastusekartus, võiks võtta kuulda kasvõi apostel Paulust (Kiri efeslastele 5:28–33), kelle arvates peavad abikaasad elama arvestades üksteise vajadusi, ning ootusi:
„Nõnda peavad mehedki armastama oma naisi nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast. Keegi pole ju kunagi vihanud iseenese ihu, vastupidi, ta toidab ja hellitab seda nii nagu Kristus kogudust, sest me oleme tema ihu liikmed. „Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks saavad üheks." See saladus on suur: ma räägin Kristusest ja kogudusest. Igal juhul armastagu ka igaüks teie seast oma naist nii nagu iseennast, aga naine kartku meest!"
Aga tulgem tagasi Soome hariduselu tippsaavutuse juurde. Rahastanud on kõigisse põhi- ja keskkoolidesse jõudnud homoseksiõpetuse projekti Soome Kultuurifond (Suomen Kulttuurirahasto), Armastusest ja hoolimisest räägitakse alates 12-aastastele õpilastele seksiteejuhis „Respekt" sellisel võikal moel, et ma ei hakka eesti keelde panema Sanna Ukkola artiklis kajastatud soovitusi, kuidas on parem sooritada oraalseksiakti ja anaalpiirkonna massaaži teise noormehega.
Poistele suunatud homoseksi „rubriigis" soovitatakse oraalseksi õppevahendina banaani ja anaalseksi harjutuste jaoks parimana keskmisest suuremat porgandit, mis soovitatakse esmalt soojas vees sobiva temperatuurini soojendada. Raamat annab ka üksikasjalikke juhiseid oma peenise fotografeerimiseks ning koduste vahenditega üles võetud pornograafilise materjali nautimiseks masturbatsiooni abil.
Raamatus tõdetakse ka, et vägivaldse pornograafia vaatamine ei ole vale, kuna tegemist on lavastatud materjaliga. Ka sel juhul, kui kujutatakse vägistamist.
Sanna Ukkola küsib õigustatult, miks peaks olema lubatud sarnase sisuga materjali jagamine olukorras, mil ollakse mures purunenud inimsuhete ja inimeseksolemise kuvandi üle? Ajal, mil pornograafilise materjali omamine alla 16-aastaste puhul on seadusega keelatud?
Kas lugeja kujutaks ette, et mõne ettevõtte juht kutsub oma kollektiivi ühisele peole banaanide ja porganditega „teate küll, mis võtmes?" Mis sellele järgneks?
Ukkola tõdeb, et küsimus ei ole pelgalt üksikust lahingust kultuurisõjas, vaid laste seksuaalses puutumatuses. Tõsi – seda rikkuda saab vaid väga perverssete huvidega inimene või huvigrupp. Ilmselt peab sellistest tegelastest koosnema ka Soome kultuuri- ja hariduspoliitika eliit, kes võimaldasid sellise üllitise Soome toomist, sest kes veel võiks soosida lastele anaalseksi käsiraamatu ilmumist.
Ukkola: „Esiteks te digitaliseerite (kooli õppekava) sellisel moel, et noored kindlasti ei õpiks lugema ja siis parandate olukorda õpetusega peenisepiltide ning oraal- ja anaalseksi tegemiseks? Kuidas on Soome haridusamet omadega nii sassi läinud?"
Kriitiliselt on suhtunud toimuvasse rahvasaadik Päivi Räsänen, kes on esitanud järelpärimise haridusministrile. Lastega seotud küsimuste volinik Elina Pekkarinen peab seda „õppematerjali" koolidele ebasobivaks.
Milleks sellest kirjutada? Selleks, et Eesti inimesed oleksid teadlikud, kuhu juhitakse koos muu Euroopaga Eestit, kus Riigikogu valitsev koalitsioon keeldus vastu võtmast seadust, mis tõkestaks lastele ligipääsu netipornograafiale. Kus pedofiilid tohivad töötada lasteasutustes. Kus valitseva erakonna liikmed võivad „tööst vabal ajal" tegeleda laste intiimsete kehaosade fotografeerimisega.
Tegemist ei ole tõesti enam kultuurisõjaga. See on sõda Inimese vastu.
Olukorras, kus Soome haridusasutused ei julge enam trahvide pelguses korraldada jõuluüritusigi ja riiklikud struktuurid tegelevad Looja olemasolu kodanike mälust kustutamisega, näeme, et pingutatakse Inimese loomuliku, ehk Looja poolt antud loomuse purustamiseks.
Inimestel on võitlemist kurjuse väega, mis on saanud lihaks ja levib vähkkasvajana. Ta on ammu peitefaasist väljunud.
Tehes nägu, et kurjust ei ole olemas, ei tee me seda olematuks, vaid teeme ennast kergelt võidetavaks.
Inimene – kaitse oma tulevikku! Ole Inimene oma perekonnale, Kaitsja ja Õpetaja, kelle lapsel on perekonna näol turvaline koht kasvamiseks ja elada. Sa pead seda tegema ise, sest „sinu riik" ei ole „sinu" riik.
Sa oled riigi jaoks vaid number tabelis. Sa oled kõigest lüpsilehm, patuoinas ja peksupoiss.
Aga ära unusta, Inimene, koos Loojaga on kõik võimalik!