Riksbank käivitab aasta pikkuse kübervaluuta e-krooni pilootprojekti. Projekt toetub teiste digirahadega sarnasele plokiahela tehnoloogiale.
Pilootprojekt viiakse ellu Riksbanki ja konsultatsiooniettevõtte Accenture'i koostöös. Pilootprojekti peamiseks eesmärgiks on saada aru, kuidas toimib keskpanga poolt üllitatud digitaalne raha, kirjutab Riksbank oma pressiteates.
Accenture ja Riksbank töötavad koos välja digiraha lahenduse, mis täiendab füüsiliste kupüüride süsteemi. Selgeks üritatakse saada, kuidas tavainimesed saaksid e-krooni kasutada. E-krooni katsetamiseks luuakse suletud testkeskkond, milles simuleeritud kasutajad saavad e-kroone hoida e-rahakotis, teha makseid ja võtta mobiilirakenduse kaudu raha välja. Makseid on võimalik teha ka näiteks nutikellade ja "tarkade" kaartide kaudu. Pilootprojekt kestab esimese hooga 2021. aasta veebruarini, kuid see võib tehniliste lahenduse väljatöötamise nimel pikeneda.
Hetkel pole e-krooni väljaandmiseks vastu võetud ühtegi otsust ja samuti pole kindel, et kui see juhtub, siis täpselt millist tehnoloogiat selleks kasutatakse.
Rootsi on üks riike, kus füüsiline raha kasutamine on viimase kümnendi jooksul drastiliselt vähenenud. Pea kõik rootslased kasutavad mobiilset makselahendust Swish ja arvatakse, et alates 2023. aastast võivad Rootsi jaekaupmehed loobuda täielikult sularaha käitlemisest.
Millised arengud valmistavad Rootsi keskpankuritele muret. Esiteks pole nende arust väga tore kui raharingluse infrastruktuur jääb eraettevõtete kontrolli alla (Swish on Rootsi kuue suurema panga ühine projekt), siis teatud ühiskonnagrupid ei pääse enam rahale ligi. Teise murekohana tuuakse välja, et kui nad ei saa vahetada oma erapankade arvetel olevat raha riigi tagatud raha vastu, võib see põrmustada usu rahasüsteemi kui sellisesse.
Arvestama peab lisaks sellega, et kui erapangad on väljas kasumi peal, siis riikide keskpangad tegutsevad reeglina üldise hüve nimel. Mille tõttu tuleb sellistel riigi rahaasutustel hakata varakult mõtlema digitaalsele rahasüsteemile, mis oleks kõigile ligipääsetav ja võimalikult kasutajasõbralik.
Toimetas Karol Kallas