Eeloleval talvel ületab Rootsis elavate kirjaoskamatute inimeste arv tõenäoliselt 800 000 piiri ja massisisserände tõttu kasvab see peatselt ühe miljonini.
Rootsi statistikaameti hiljutine uuring näitab, et Rootsis elab ligikaudu 700 000 16 kuni 65-aastast inimest, kes on kirjaoskamatud ja see arv kasvab kiiresti, vahendab ReMix.
Uuringu sissejuhatuses kirjutavad haridusminister Johan Pehrson ja koolide minister Lotta Edholm: "Kui sellised arengud jätkuvad, ähvardab Rootsit oht, et terve põlvkond on funktsionaalselt kirjaoskamatu."
Ajaleht Fria Tider toob välja, et ministrite ja statistikute kurtmise kõrval jäetakse tähelepanuta probleemi põhjus, milleks on kolmandast maailmast lähtuv täiskasvanud kirjaoskamatute inimeste sisseränne, mida väidetavalt konservatiivne valitsus ei suuda peatada.
Kirjaoskamatud sisserändajad sünnitavad lapsi, kes lähevad Rootsi kooli. Paljudes linnades, nagu näiteks Malmös, on rootsi rahvusest lapsed täna vähemus. Olukord on nii õudne, et kõlavad ettepanekud, milles soovitatakse koolide töökeeleks rootsi keele asemel araabia keelt. Selline lahendus suurendaks kirjaoskamatust ning ühiskondlikke lõhesid.
Väheneva kirjaoskuse tõttu kujundab Rootsi riik haridussüsteemi ümber. Kui täna peab iga inimene käima koolis üheksa aastat, siis edaspidi on haridustee pikkuseks kümme aastat.
2024. aastal vähenes järjekordselt õpilaste hulk, kes suutsid edukalt lõpetada põhikooli.
Rootsi põhikooli (üheksa aastat) lõpetas 2024. aastal ümmarguselt 120 000 õpilast. Neist 20 000 edasi keskkooli ei läinud. Nimetatud grupil on üpris vähe võimalusi leida töö ja teha karjääri. Paljud neist noortest jäävad elama kas sotsiaalabist või hakkavad kurjategijaks.
Rootsi haridusamet nendib, et vanemate haridustase mõjutab väga suurel määral laste hindeid. Koolides saavad kõige halvemaid hindeid väljastpoolt lääneriike pärit sisserändajate lapsed. Rootsi ja sisserändajate laste hariduslik lõhe kasvab, mitte ei vähene.
Alates 2015. aastast on Rootsi andnud kodakondsuse 660 362-le väljastpoolt Euroopa Liitu pärit inimesele, kellest enamus on pärit moslemiriikidest.
Uute kodakondsuse saajate hulgas on üks suuremaid rahvusgruppe somaallased. Somaalia on üks madalama kirjaoskusega riike maailmas ja sisserändajad, kes saabuvad Rootsi, ei oska sageli kirjutada ja lugeda isegi oma emakeeles.
Koos sisserändega kukub Rootsi koht Pisa tabelis, mis tähendab tulevastel aastatel riigi majanduse jaoks suuri väljakutseid, kuna riigi tööstus vajab kõrge tasemega oskustööliseid.
Toimetas Karol Kallas