Rootsi uus paremtsentristlik valitsus teatas plaanist maksta assimileerimata immigrantidele vabatahtlikult asukohariiki tagasi pöördumise eest 350 000 Rootsi krooni (umbes 31 000 eurot) inimese kohta.
„Neile, kes ei ole Rootsi ühiskonda integreerunud, võib tagasiränne pakkuda võimalust luua endale parem elu," sõnas Rootsi endine rändeminister Maria Stenergard, kes täpsustas valitsuse poliitikat, selgitades, et „tegemist on ühega mitmest viisist, kuidas me saavutame jätkusuutliku sisserände, mis tugevdaks integratsiooni ja vähendaks tõrjutust".
Septembris nimetati Stenergard Rootsi uueks välisministriks ning tema järglaseks sai Johan Forssell, kes selgitas valitsuse poliitikat järgnevalt:
„Alates 2026. aastast vabatahtlikult kodumaale naasvatel sisserändajatel on õigus saada 350 000 Rootsi krooni (31 000 eurot) toetust" . Selle dotatsiooni õigus on ka isikutel, kes omavad juba Rootsi kodakondsust.
Forssell, kelle ametisse nimetamist toetasid ka parempoolsed Rootsi Demokraadid, ütles oma uues ametis alustades, et valitsus peab nüüdsest pühenduma tagasirändele ja loobuma eelmiste valitsuste viljeletud liberaalsest immigratsioonipoliitikast.
Rootsi, mida varem ülistati kui rändemagnetit, on viimastel aastatel teinud läbi radikaalse muutuse, mille käigus immigrantide vallandatud vägivald on viinud riigi kuritegevuse näitajad senitundmatutesse kõrgustesse.
Rootsi ei ole esimene Euroopa riik, mis pakub migrantidele blokist lahkumise eest "kuldset käepigistust". Augustis anti Saksamaal süüdimõistetud kurjategijatele, sealhulgas ka lastevägistajatele, Afganistani tagasipöördumise eest 1000 eurot – kuigi seekord oli tegemist mitte vabatahtliku, vaid sunniviisilise repatrieerimisega.
Selle aasta alguses teatas Rootsi valitsus, et karmistab ka perekonna taasühinemise seadusi, et vähendada sisserännet veelgi. Muuhulgas on kavas DNA testide kasutusele võtmine, et tuvastada, kas riiki perekondadega taas ühinema saabunud on ka reaalselt riigis viibivate isikute sugulased.
Augustis teatasid Rootsi ametivõimud, et esimest korda 50 aasta jooksul on Rootsi kogemas neto sisserände asemel neto väljarännet. See väide on siiski saanud kriitikat parempoolsetelt kommentaatoritelt, kes väidavad, et valitsuse välja kuulutatud "töövõit" on saadud naturalisatsiooni suurendamise teel statistikaga manipuleerides.
Toimetas Adrian Bachmann