Rottidele söödeti geneetiliselt muundatud pärmist saadud soja legoglobiini proteiini, mis on tänase tehisliha üks võtmekomponente. Rotte tabas sellise menüü peale ohjeldamatult tervisprobleeme. Ülevaate annab Karol Kallas.
Progressiivne üldsus on kuulutanud loomade söömise kurjaks ja peale taimse toidu on Hea Uue Ilma toidupropagandas üpris tähtsal kohal tehisliha. Täna on sellise toidu tootmise lipulaevaks saanud 2016. aastal asutatud iduettevõte Impossible Burger ja selle esimesed kaks toodet on käesolevast aastast ka laiatarbeturul.
Impossible Burgeri fabrikaatideks on geenmuundatud sojaproteiinidest tehtud liha meenutavast segust kotletid, mille põhikomponendiks on proteiin nimega soja legoglobiin (SLH), mida saadakse geneetiliselt muundatud pärmist.
Impossible Foods on korraldanud oma toote turvalisuse tõestuseks kaks uuringut. Avaliku teabe seaduse alusel välja nõutud dokumentidest selgub, et esimeses rotisöötmise uuringus ilmnesid uue toiduaine juures märgatavad murekohad. Näiteks võtsid SLH menüü peal olevad rotid seletamatutel põhjustel kaalus juurde, veres toimusid saabuvale põletikule ja neeruhaigusele viitavad muutused ning leiti märke punaliblede väheneminest (aneemiast).
Impossible Foodsi arust ei viidanud sellised faktid millelegi kahjulikule ega tähendanud toksikoloogiliselt midagi olulist.
Ettevõte põhjendas oma arusaamist sellega, et viidatud esimese uuringu kestvus oli suhteliselt lühike ja rottide arv väike. Impossible Burger korraldadas suurema arvu loomadega ja pikemaajalise teise katse, ning selle tulemusest enam midagi ohtlikku ei leitud.
SLH rotiuuringutest täpsemalt
SLH on aine, mis annab tehislihast kotletile selle päris liha moodi maitse ja lõikamisel veritseva välimuse. USA Toidu- ja Ravimijärelvalveamet (FDA) ei pidanud algselt SLH toiduna turuletoomist turvaliseks. Rotiuuringud näitavad, et ametil võis kahtluste osas olla õigus.
FDA mureks oli, et SLH-d pole kunagi toiduks kasutatud ja tegemist võib olla allergeeniga. Amet osutas samuti, et Impossible Foodsi dokumentatsioon polnud piisavalt täpne: "Kuigi proteiinid on osa inimeste toiduahelast, pole kõik proteiinid turvalised. Teadmine, et GMO sojaproteiinid on turvalised süüa, ei tähenda, et seda oleks automaatselt ka geneetiliselt muundatud sojataimede juurtest saadud legoglobiini tarbimine."
Kogu Impossible Burgeri saaga juures on tähelepanuväärne, et võrreldes kontrollgrupiga, ilmnes SLH-ga toidetud rottide juures suur hulk statistiliselt olulisi kõrvalekaldeid.
Näiteks:
- toidu tarbimine suurenes ilma, et sellega oleks kaasnenud kehamassi suurenemine.
- muutused verekeemias
- oluliselt vähenenud retikulotsüütide ("noored" punaverelibled) arv, mis võib olla nii aneemia kui kahjustada saanud luuüdi, kus toodetakse punavereliblesid, näitaja.
- vere hüübimise võimekuse vähenemine
- aluseliste fosfastaaside taseme langus veres, mis võib viidata toidupuudusele kui tsöliaakiale (peensoole limaskesta haigus)
- suurenenud albumiini (vereplasmas sisalduv oluline valk) hulk veres, mis viitab tõsisele nakkusele või kudede kahjustusele.
- suurenenud kaaliumi hulk veres, mis viitab võimalikule neeruhaigusele
- veresuhkru ja -kloriidi hulga vähenemine; viimane neist viitab neeruprobleemidele
- suurenenud vereglobuliini hulk, mis viitab nii tõsisele põletikusele haigusele kui vähile
- ettevõtte poolt läbi viidud esimeses rotiuuringus avastati samuti, et SLH-d söönud emaste rottide viljakus vähenes märgatavalt.
Impossible Burger jõudis USA toiduasutustesse suure käraga, kuid tänaseks pole seda enam suurt kuskilt leida. Põhjuseks on tootmisprobleemid, vegeburgerid ja asi maksab kolm korda rohkem kui tavalisest hakklihast tooted.
Pikemalt saab kirjeldatud rotiuuringute kohta lugeda teadusajakirjast GMOScience.