Jennica Pounds on andekas andmeanalüütik, kes korporatistliku süvariigi õuduste paljastamisega on saavutanud USA-s rahvuskangelase kuulsuse. Lühikeses tagasivaates oma tegevusele selgitab Pounds, miks süvariigi ühisparteilased inimesi vihkavad.
Tänase poliitilise olukorra eest vastutab kaporatuur, mis upitas võimule Reformierakonna ja surub maha selle poliitilisi oponente.
Ungari parlament keelas edaspidi homoseksualistide rongkäigu läbiviimise. Karistatav on nii selle korraldamine kui ka seal osalemine ning väärteoseaduse järgi saab rikkujale määrata rahatrahvi, mis suunatakse lastekaitsele. Ungari seadust ja selle tagamaid valgustab Objektiivi kolumnist Lajos Orosz.
Euroopa Liidu kõrge esindaja Kaja Kallas kritiseeris teravalt Slovakkia peaministri Robert Fico viibimist 9. mail Moskvas. Peaminister saatis vastuseks Kallasele kirja, milles lahkab tema “sügavmõttelisi tähelepanekuid”.
LifeSiteNewsi kolumnist Jonathon Van Maren kirjutab Eesti riigikohtu hiljutisest otsusest, millega leiti, et abistatud enesetapp ehk eutanaasia on iga teovõimelise inimese põhiõigus.
Martin Helme meenutab ühismeedias, kuidas rahandusministri ametis saatis teda lakkamatult kaemus, et kõik ametnikud on tegelikult Kaja Kallase moodi.
Pisukesegi aruraasu säilitanud inimesed võiksid mõista, et korporatistliku ühispartei võimul on rohkem tegemist oligarhia ja plutokraatiaga kui demokraatiaga. Miks see nii on?
Poliitikute valed ja ahned silmad ajavad südame pahaks – ükskõik, kas nad vahivad teiselt poolt jõge, karvast rusikat viibutades, või siitpoolt jõge, ülalt mäelt ülbelt rahvale pähe sülitades, kirjutab Roland Tõnisson.
Kui rahvas mõistab, et neid on veetud nagu lambaid tapamajja, on veel võimalus teha teine valik.
Eesti elab juba mitu aastat mingis hüsteerilises antagonismis või omamoodi kodusõjas: peaaegu kõiges on meil kaks teineteisele tugevalt vastanduvat gruppi, kirjutab Malle Pärn.
