Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ja Venemaa president Vladimir Putin vestlesid 14. juunil ligi tunni ning mõlemad riigijuhid tõdesid, et Ukraina sõja lõpetamine on elulise tähtsusega küsimus.
Poola Europarlamendi saadik Grzegorz Braun ei tohi kohtu otsuse kohaselt edaspidi rääkida midagi, ega kirjutada Auschwitzi ja Birkenau koonduslaagrite juutide genotsiidi puudutavast “võltsajaloost”.
Üks Venemaa Ukraina sõja suvise rünnaku suuremaid eesmärke on väidetavalt Donbassi “kindluslinna” Kostjantõnivka vallutamine, kus see on tänaseks saavutanud “olulisi strateegilisi võite”.
Realpolitik-i esindava Norra poliitikateadlase Glenn Dieseni sõnul näitavad E3-e viimased Venemaale seatud Ukraina rahutingimused, et Euroopa suurte riikide juhid tegelikult Ukrainas rahu sobitada ei soovi.
Põhja-Iirimaa pealinnas Belfastis üritas Sudaani päritolu sisserändaja 8. juuni õhtul kohalikul mehel pea maha lõigata. Mehe elu päästis kõrvalseisjate sekkumine.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hoiatas Ühendkuningriigi poliitikuid, et Ukraina lippude eemaldamine ametlikelt hoonetelt võib “murda suure sõpruse ja tugevad suhted”.
Šveitsi konservatiivse väljaande Die Weltwoche ajakirjanik Roger Köppel vestles maikuu lõpus Venemaa ühe tuntuma “rääkiva pea” ja propagandaideoloogi Vladimir Solovjoviga.
Ameerika Ühendriikide riigidepartemang avaldas ühismeedia ametlikul kanalil “keeruliste aegade” tõttu kaastunnet Henry Nowaki perekonnale ja Ühendkuningriigi rahvale.
Koos Donald Trumpi asumisega Ameerika Ühendriikide presidendiks ja USAID-i tegevuse lõpetamisega piirati 2025. aasta algusest Venemaa Ukrainas toime pandud sõjakuritegude uurimise rahastamist.
Ameerika Ühendriikide sõjaministeerium üllitas 20. mail märgukirja, milles senise 211 tunnustatud ususüsteemi nimekirja vähendatakse 31 religioonile.
